beginning of the end

Oeh, nagu karta oli, siis ei tule blogimine hästi välja, kui pere on siin ja tegemist on mustmiljon. Ma üritan mingi lühikirjelduse ruttu siia panna ja siis veel nii palju, et SEE ON MU VIIMANE BLOGI ENNE EESTIT!!!!!! Jah, ma ei ole 7 kuud Eestis käinud ja ma olen juba üpriski ärevil. Seega, palun otsige välja mu number ja reede ööst alates olen 24/7 teie!

Igatahes - mulle tuli siis kõigepealt külla üksi Britu. Ma ei saanud töölt piisavalt varakult ära ja siis saatsin Dashi Britule vastu. Jooksin siis ise pool tundi hiljem rongijaama, kus tühjal perroonil istusid need kaks ja suhtlesid. Ma arvan, et Britu inglise keel ja Dashi eesti keel on umbes samal tasemel :) Väga nunnu!
Tegime siis esimese õhtu Frankfurdis, vaatasime Leedit ja Lontut ja sõime jäätist. Kolmapäeval tsillisime Brituga Langenis, kokkasime, mängisime Marviniga paar tundi ja õhtul viisin Britu jäätisekohvikusse ja siis vaatasime Lõvikuningat, jah, ma vaatasin seda jälle.
Neljapäeval palusin Sabinal Marvin koju jätta ja me läksime kolmekesi loomaaeda. Ma tean, et te ei usu seda enam, aga mul oli taaskord umbes maailma kõige toredam päev. Britu ja Marvin veetsid terve päeva kahekesi mängides - jah, te mäletate õigesti, nad EI räägi ühtegi ühist keelt. Ja loomaaed oli rohkem muidugi minu rõõm - neile meeldis mänguväljak ja jäätiseputka. Veetsime terve päeva Frankfurdis, siis saatsime Marvini Langenisse ja tulime tagasi linna. Britu sai tutvuda Louise ja Amyga. Jäime ööseks Dashi juurde, sest hommikul oli vaja väga vara tõusta, et EUROPA PARKI minna!
Reede olimegi Europa pargis, kus ma nägin issit ja Timmi, hõissaa, jeeee! Ja käisime kõik läbi taas suuuuurimad ameerika mäed,isegi Britu käis igal pool. Ja siis õhtul kimasime Frankfurdi lennujaama poole, et võtta sealt peale emmmme :) Jee! Terve pere oligi koos. Läksime esimesel õhtul ilusale mõnusale uhkele õhtusöögile, nämm. Võtsin Dashi ka kaasa ja nautisime kuuekesi õhtut. Laupäeval oli mul pere Frankfurdis, näitasin linna ja shoppasime. Õhtul läksime õhtusöögile meie 6 Frankfurdist ja siis kohtusime Langenis Sabina, Marvini ja Frankiga. Sõime kohalikke Saksa toite ja tsillisime Biergartenis. Pärast õhtusööki läksime meie Dashiga veel Amy juurde pittu. Tal on ju suuuur maja täitsa vaba ja otsustasime võimalust kasutada.
Pühapäeval käisime veinimõisas üheks päevaks mu kahe perega. Esmaspäeval kimas mu pere Alpidesse minema ja mina jäin siia tööle. Töönädal läks kiirelt nagu ikka ja iga öö käisin niikuinii linnas. Langenisse sattusingi maksimaalselt 4-5 tundi päevas. Neljapäeval oli mul noh - mitte nii hea päev. Nimelt varastati mu jalgratas ära. Õnneks nagu ikka oli Sabina kangelane ja lohutas ja ütles, et ei ole hullu ja ütles, et ostab uue ratta. Oeh, mul on endiselt süümekad. Igatahes, ta keelas mul sellele mõelda ja olla kurb, sest me nimelt läksime nädalavahetuseks puhkusele! Kohtusin perega Würzburgis, mis muideks on kahtluseta ilusaim Saksa linn, kus ma käinud olen. Siuke nunnu ja pisike ja saksalik, vägaväga meeldis! Ja siis veetsime terve näalavahetuse veinimõisades ja viinapuude vahel jalutades. See oli lihtsalt IDEAAALNE puhkus! Kõik oli täpselt nii ja natuke pareminigi veel, kui ma olin seda puhkust viimased pool aastat ette kujutanud. Ilm oli ka meie poolt, mis tähendas, et kõik olime õhtuks punased ja hommikuk mõnusalt jumekad. suve tunne! Esimest korda sel aastal, hurraa!
Nüüd olen tagasi Frankfurdis ja tsillin siin kuni reedeni. Töötama ma ei pea kordagi, seega ilmselt lähen Langenisse tagasi paariks tunniks ja haaran kaasa tugeva Dashi, kes saaks aidata mul asjad ära pakkida ja kohvri tagasi Frankfurti tuua. Olen ärevil ja ootan väga! Seega, see nädal sisaldab ilmselt Harry Potterit ja sushit ja kokkamist ja päevitamist ja filmiõhtuid ja magamist pärastlõunani ja noh, puhkust :) Valmistumist Eestiks!

Ja nüüd ma lähengi jõe äärde, mind juba tükk aega tiritakse kannatamatult käest!
Näeme varsti, mu kallidkallid inimesed!

Berlin, baby

Heiii,

Niii, ma lihtsalt sunnin ennast blogi kirjutama, sest ma ei ole juba miljon aastat midagi kirjutanud ja homsest tuleb mu pere külla ja on siin, kuni ma Eestisse tulen, mis noh, ei jätagi mulle väga rohkem aega blogi kirjutada.

Seega - 2 viimast nädalat. Jaanipäeva nädalavahetus oli piiikkkk ja ma veetsin 5 päeva Frankfurdis. Tegime filmiõhtu umbes 6 kg kommidega ja siis käisime jõe ääres tsillimas ja shoppasime ja nautisime suve. Oeh, inimesed, mu elu on siin endiselt ÜLIilus! Pühapäeval algas siin naiste jalka MM ja esimene mäng oli Kanada vs Saksamaa, läksime Amy ja Dashi ja Maddiega Kanadat toetama. Loomulikult kaotasid nad haledalt.

Eelmine nädal töötasin üsna palju. Frank oli linnast ära ja see tähendas iga õhtu kaheksani töötamist, hõissaa. Neljapäeval tuli Dash Langenisse, võtsime Sabinalt auto ja kimasime linna. Läksime õhtul välja istuma, sest see oli meie viimane võimalus näha Maddiet. Oeh, inimesed ikka lahkuvad ja lahkuvad. Reede päeval käisin Amyga suviseid allahindluseid kaemas ja siis pärastlõunal startisime Dashiga Berliini! 7 tundi Smartiga kimamist ja kohal me olimegi, hihi. Jõudsime öösel ja seega jõime ühe tee Dashi venna Hunteri ja tema sõbra Nickiga ja vajusime magama ära. Laupäeval ärkasime paduvihma peale ja kuna Hunter pidi töötama, läksime kahekesi linna peale kolistama. 10 minutit jalutamist ja me olime mõlemad läbimärjad ja külmunud - 16 kraadi ja vihm, pole harjunud sellise ilmaga. Frankfurdis oli terve eelmine nädal üle 30 kraadi ja suve kuumarekord. Otsustasime võtta ühe nendest turisti bussidest, kus hüppad peale ja maha erinevates peatustes. See oli päeva parim otsus. Nägime kogu linna ära ja suutsime vahepeal bussis üles soojeneda. Lisaks veetsime palju aega erinevates pisikestes ja nunnudes kohvikutes kakaod juues ja niisama jutustades. Mingi hetk läksime tagasi Hunteri juurde, kes parajasti vahetas kortereid ja siis otustasime teda kolida oma Smartiga, st - pisikesse smarti mahtus tema 4 kotti, Dash rooli ja meie Hunteriga kõrvalistmele, hahaha. Miski pole võimatu!
Hunter töötab seal ühes kunstigaleriis ja siis tal olid kutsed mingi ürituse avamisele õhtuks. Otsustasime Nicki ja Dashiga ka minna. Alustasime õhtusöögiga mingis väga uhkes ja veits hipis aasia toidu restoranis, kus sõime maailma kõige huvitavamaid suppe ja siis läksime galerii avamisele. Kohtusime niiiii põnevate inimestega ja üks hetk olime superväsinud ja otsustasime Dashiga varem koju tagasi minna magama.
Pühapäeval tsillisime Hunteri juures hommmiku ja siis läksime Brunchile ja sealt edasi kimasime juba tagasi Frankfurdi pooole. Natuke sõitsime veel ringi linna peal, aga ei tahtnud liiga pimedas ka tagasi tulla. Liikus oli eile õhtul veidi kreisi, aga muidu oli ikka supertore. Roadtripid ja autos jutustamised olidki mu selle reisi lemmikosa vist! Kuigi jaaah - inimesed, minge Berliini! Ma pole ammu saanud mingist linnast niiii positiivset üllatust. Suur ja ilus ja põnev ja ajalooline ja hipster ja üldse igatpidi ÄGE!
Õhtul ei tahtnud veel, et puhkus läbi saaks ja otsustasime tellida sushit koju ja vaadata filme. Noh, filmideni me ei jõudnud, sest kell oli ikka liiga palju, aga sushi oli küll hea.

Ja nüüd olemegi tagasi tänases päevas, ma pean nüüd Marvinile vastu jooksma ja õhtul lähen CineSneaki ja pärast ilmselt jään taas Frankfurti. Ja homme tuleb pereeee ja siis ootavad ees vaid seiklused ja veel ilusamad seiklsed. Ja nagu ütleb mu countdown - näeme 18 päeva pärast, kallid!

Lühiteade!

Ma juba ammu plaan kirjutada selle nädala blogi, aga mul pole pilte - Amy nimelt varastas mu kaamera ja ma ei saa postitada midagi ilma piltideta. Nüüd sain just kaamera tagasi, aga ma ei lähe Langenisse enne esmaspäeva, seega - siis on teil äkki väike lootus saada mingi postitus :)

Seni aga - teade teile armsatele, kes te olete mulle kirjutanud ja muretsenud saksa kolibakteri pärast.

JAH, see on siin vägaväga suur probleem. Restoranid ei paku enam salateid ega värskeid tooteid. Jah, 60 inimest on surnud. JAH - Nad ikka veel ei tea, mis seda täpselt põhjustab. Iga päev tullakse välja uute põhjustega. JAH - see levib ka nüüd veekogude kaudu. Küll ainult Frankfurdi piirkonnas kogu Saksamaa kohta, halb koht, kus elada mul.


AGA - see ei saa levida inimeselt inimesele piisknakkusena(kardetakse küll, et varsti juba võib , kui hetkel juba veekogude kaudu levib, ag hetkel öeldakse, et ei levi otseselt)
Lisaks - see tuleb siiski vaid värsketelt toiduainetelt, nii kaua , kui piirdun keedetud, praetud, eeltöödeldud toitudega, on kõik okei. Ja seda ma olen ka teinud pea kogu aeg - eelmine nädal läksin sushit sööma ja olin nii vaimustuses, et unustasin ära ja sõin kurgi makisid, aga ikka olen elus. Ärge muretsega, rohkem ma ei riski.

Vot nii :)
Muretsemiseks pole põhjust!

Teile ilusat jaanipäeva ja näeme 4 nädala pärast!

Kallid!

Mul oli imeline nädalavahetus :) Laupäeval läksin linna, sain Amyga kokku. Istusime kohvikus, oh, ma olen lõpuks ometi leidnud kohviku. Ja ma mõtlen kohvikut, mitte sellist restorani või baari või pubi moodi asja. Selline, kus istud väljas ja loed raamatut ja su ümber on palju toredaid inimesi! Õhtuks läksime Dashi juurde. Amy'ga hakkasime valmistuma tema sünnaks, tegime plaane, et mida kokata ja millised meigid ja soengud teha, AMY 24, hurraaa! Õhtul tegime filmiõhtu Dashiga, aga mina olin niiii väsinud mitte millegi tegemisest, et jäin poole pealt magama. Pühapäeval läksime Oberurselisse, mis on umbes pool tundi Frankfurdist väike linn. Seal toimub nädal aega festival, mida külastab üle 2 miljoni inimese ja esinejateks on Brian Adams, Linkin Park jne. Jalutasime seal ringi, linn oli hästi nunnu ja klassikaline saksa linn. Üritus oli suur, vali ja igal pool müüdi pretzleid ja õlle. Veetsime seal päeva Kayla, Amy ja Dashiga. Õhtul tegime taaskord filmika. Esmaspäev oli meil ka vaba päev, oh, mulle meeldivad piiiikad nädalavahetused. Skaipisin piiikalt ja siis sain Louisega kokku, käisime jäätisekohvikus, nämmnämm. Ja siis kokkas Dash meile uhke õhtusöögi ja siis tuli Amy külla ja vaatasime Romeot ja Juliat koos. No ma ei tea, miks kõik sellest vaimustuses on, mulle ei meeldinud üldse. Õhtul pidime minema Cinesneaki, aga see nädal jäeti see ära tehniliste probleemide tõttu, naiss! Ainus kord, kui ma oleks minna saaanud. Tegime siis hoopis teise filmi Dashi juures - Stranger than fiction. See on väga imelik film, aga millegipärast mulle meeldis. Võib olla selleks, et mulle nii meeldib Emma Thompson igas tema rollis.
Öösel jalutasime Amyga koju. Eile töötasin Marviniga 9 tundi ja täna tuleb ilmselt 12 tunnine päev. Meeldiv! Samas, kui see läbi on, siis homme ja ülehomme on natuke lühemad päevad. Ja siis on reeeede! Mis tähendab kontserti Dashiga ja öösel shampuse avamist Amy sünnipäeva puhul jõe ääres. Ja laupäevast suurt pidu! Oh, elu on ilus!
Üldiselt olen ma hetkel väga Eesti meeleolus. Unistan juba, et mida ma teen ja kuhu ma lähen, kui Eestisse tulen. Ja üritan vältida mõtet, et see tähendab, et mu siinne aasta on peaaegu läbi. Sest see pole üldse tore. Ja siis kuna ma juba niigi olen Eesti meeleolus - hakkas täna hommikul mängima playlist, mida kuulasin viimane nädal enne jõule siin. Tuletas täpselt meelde, kuidas pakkisin asju, et tulla jõuludeks Eestisse ja tsekkisin kord tunnis uudiseid lennujaama kodulehel, et olla ikka kindel, et ma saan õigeks ajaks koju.
Ja siis Marviniga eile tsillisime mu arvutis, vaatasime pilte ja videosid, mida me aasta jooksul teinud oleme. Nii palju asju oli meelest ära läinud, Marvin ainult hüppas üles-alla ja kordas: Es war coooool, oder? (See oli täiega äge, onju?) Hehe, mis tekitas hea tunde, et oleme palju toredaid asju teinud ja tuletas meelde,mida võime veel teha enne, kui aasta läbi saab. Sest mul temaga jäänud nimelt veel 5 koolipäeva ja siis on suvi ja kõik on teistmoodi.
Ja nüüd ma jooksengi sellele pisikesele kooli järele!
Teie olge armsad ja nautige suve! Ja kirjutage mulle veel, ma väga ootan!

6 nädalat, inimesed

Ma kirjutaaan! Enne nädalavahetust on vaja ikka blogi kirjutada. Eriti, kui on ees taaskord pikkk nädalavahetus. Jeps, alles teisipäeval tulen tagasi Langenisse/hakkan tööle.

Eelmine kolmapäev kolisin ma siis Dashi juurde. Sõime jäätist ja tegime Louisega Disney õhtu - vaatasime Bug's Life. See oli tore, aga ma ei saanud Disney vaimustust. Küll aga sain see nädal, uuuuuuuuus lemmik! Aga sinna jõuan hiljem :))
Seega, tegime filmiõhtu ja kuna järgmine päev oli vaba, siis loomulikult läks õhtu pikale ja lõpuks 3 paiku öösel, kui Louise sai aru, et oli viimasest rongist maha jäänud, jalutasime Dashiga ta koju. Neljapäeval veetsime päeva Maddie ja Louisega pargis päevitades, piknikku pidades ja kaarte mängides. Õhtul läksime Louise juurde, tellisime pitsat ja vaatasime Harry Potterit, oujeee! Dash oli haige ja ma tulin tagasi Langenisse ööseks. Reedel tegin väga tegusa päeva - skaipisin inimestega, koristasin, pesin pesu, käisin jooksmas, kokkasin jne. Õhtul läksin taas linna ja läksime Dashiga Lauraga kohtuma. Laura oli taagaasiii! Istusime jõe ääres, nautisime päikeseloojangut ja imelist vaadet Frankfurdile. Kui väljas oli pime, läksime Dashi juurde, tegime filmiõhtu. Vaataisime filmi nimega Waking Ned Devine, ma ei tea, kas te olete sellest kunagi kuulnud,ma ei olnud. See on iiri film ja nende aktsent, vau. Film polnud midagi erilist, tavaline. Aga need looduvaated ja keel, oh, ma tahan juba kohe minna Iirimaale!
Laupäeval tegime grillpeo Louise, Maddie, Laura ja Dashiga. Sõime isetehtud burgereid ja arbuuuusi ja nautisime piknikku. Mingi hetk hakkas paduvihma sadama, aga väljas oli endiselt üle 30 kraadi - me lihtsalt tantsisime vihmas ja niiiiiiii tore oli. Oeh, teate seda tunnet, et niii tore on, iga asi paneb naeratama? Selline tunne oligi :) Ja siis õhtul läksime kinno Hangover 2 vaatama.
Pühapäeval lebotasime taas enamik päeva Dashi juures, vaatasime filme. Välja ei saanud lihtsalt minna. Ma ei tea, kas ma olen kunagi varem olnud kuskil, kus on lihtsalt niiiii niiske. Meil oli siin täielik vihmametsa ilm. Seega, olime kodus, kus oli ka niiii palav, et mul oli shokolaad kotis, mis oli esikus, kaugel aknast ja oli ikkagi kotis ära sulanud. jama lugu!
Õhtul läksime Lauraga Vapianosse viimasele ühisele õhtusöögile. Ta nimelt lahkus esmaspäeva hommikul ja siis ütles kõigile teistele head aega laupäeval kinos, aga me otsustasime veel pühapäeval midagi teha. Meie kohtumine kestis 3 tundi ja selle jooksul oli võib olla kokku pool tundi, kui me EI nutnud. Laura ilmus kohtmisele kohale juba nuttes ja noh, nii ta läkski. Jalutasime jõe äärde peale õhtusööki ja Laura ostis putkast kommi, tädi andis meile teise paki tasuta, sest me nägime lihtsalt nii õnnetud kahekesi välja, haha. Ja siis nutsime veel tund aega ja üks hetk ma lihtsalt teatasin, et ma pean nüüd minema kõndima või ma jäängi tundideks sinna nutma.
Läksin tagasi Dashi juurde, oeh, ma olin ikka niiiii kurb. Seisin umbes pool tundi kuuuuuma dushi all ja siis jõin eesti teed ja muutusin taas Triinuks. Õhtul tuli Kyle, Laura vend, ka Dashi juurde ja vaatasime kolmekesi Kaldale uhutud. Ma vist ei olnudki seda täispikkuses näinud, osa stseene olid tuttavad, aga enamik mitte. Ja siis öösel läksin viimase rongiga koju. Ja pidin teisele Donnelly'le ka head aega ütlema. Tore!
Kolmapäeval tegime Disney õhtu, kus oojaaaa - vaatasime Väikest Merineitsit, ma isegi ei mäletanud, et see oli niiii tooreee. Oeh, ma olin kindel, et ükski Disney ei jõua ühele pulgale Lõvikuninga ja Kaunitari ja Koletisega, aga nääeeeed. (olgu, Lõvikuningaga küll päris mitte, aga siiski peaaegu :))
Ja siis neljapäeval käisime õhtustamas Amyga, keda ma polnud 2 nädalat näinud ja uudiseid oli niii palju. Hiljem käisime Dashiga jalutamas ja panime paika meie Berliini nädalavahetuse 3 nädala pärast, hurrraaa, jeee!
Eile käisime shoppamas Amy'ga. Meil algasid allahindlused juba, oh seda õudust. Suutsin juba veerand kuupalgast ära kulutada, häbi! Siis tegime mõned joogid ja läksime Dashi juurde. Öösel tulin koju, et üle pika aja ka Sabinat nädalavahetusel näha ja oma voodis ärgata. Nüüd aga tagasi linna, kus on see nädal mingid suured pidustused, eks paistab, mis saama hakkab :) Ja kuna töötan ma alles teisipäeval, siis hurraa, enne teisipäeva hommikut ärge mind koju oodake.

one of those moments...

Meil on suuuuuvi, meil oli eile 33 kraadi ja niiiii palav, et raske oli olla. Täna õnneks on ainult 28 kraadi ja isegi paar pilve on taevas.
Üldiselt - life rocks, mul hakkab homme nädalavahetus, hõissaa! Elan kolmapäevast esmaspäevani taas Frankfurdis. See Langen hakkab muutuma kohaks, kuhu vaevu üldse satun. Põnev, põnev!
Mu eelmine nädal - otsustasin olla nädala sees kodune ja mitte linna vahet joosta, jätsin Disney õhtu isegi ära. Neljapäeval olin siiski suremas igavussurma ja läksin linna, et õhtusöögistada Amyga. Ma ei tea, kui kursis olete teie uudistega, aga Saksameel levib megarõve kolibakteri viirus, mida saab värsketest puu- ja juurviljadest. See sai alguse eelmine nädal ja neljapäevaks oli asi nii kaugel, et poed enam värskeid asju ei müü ja restoranide menüüdes on vahel ajutine teade,et salatid ja värsked asjad on hetkel pakkumisest väljas, tellida saab pitsasid, pastasid ja kõike muud ebatervislikku. Seega, õhtustasime ja siis otsustasime osta magustoidu hoopis poest ja minna seda Dashi juurde sööma. Tsillisme õhtu seal, õppisime saksa keelt ja mingi kell jalutasime koju, sest reede on ju töööpäeev!
Reedel tegin maailma kõige mõnusama skaibi lemmikõdedega maailmas ja jalutasin naeratus näol Frankfurti. Sain kokku Amy'ga, shoppasime veits ja siis kohtusime Louise ja Dashiga. Linnas oli mingi veinifestival, käisime seal veidiks ja siis läksime Dashi juurde. Nad kokkasid mingit kooki pähklitega - väga halb oli - ja meie Amyga kuulasime muusikat ja üldiselt olime laisad ja ei teinud midagi. Megamõnus õhtu oli, mängisime lauamänge, naersime niiiiii palju ja üritasime ette kujutada,millist elu elavad aasta pärast meie järgmised au pairid ja kas nad saavad ka niiiii headeks sõpradeks. Imelik on ikka see ajutine elu osa.
Laupäeval otsustasin teha väga tegusa päeva ja leppisin Louisega kohtumise kokku juba kella 12ks. Saime kokku Maddiega, keda ma polnud näinud Europa pargist saati, jalutasime kirbukale. Siin on iga laupäev kirbukad, kust on päriselt võimalik saada ägedat kraami. Peale seda nautisime paaritunnist sushi lõunat ja siis ma olin päevast niiii väss, et läksin ja magasin paar tundi Dashi juures. Õhtul kohtusime jõe ääres Amy, Dashi, Maddie ja Kaylaga. Kayla oli olnud nii kaua kadunud. Nüüd ilmus tagasi miljoni hea uudisega - näiteks, et temagi tuleb Eestisse. Ta küll kruiisib ringi, seega on Eestis vaid ühe päeva, aga siski. Saame teha Tallinna vanalinnas pilti Dashi ja Kaylaga. Mul on niiii uhke tunne :)) Pühapäeval tegime klassikalise lebopäeva - ostsime suuuuured jäätised ja läksime jõe äärde päevitama. Mängisime kaarte, päevitasime, magasime ja jutustasime. Õhtul tegime Dashiga filmika taas -seekord Good Will Hunting. Väga minu film, ma ei tea, kuidas ma seda varem näinud polnud! IMELINE!
Ja eile tegime Marviniga lauamängude maratoni! Niiii äge,ma oleks seda tahtnud teha isegi siis, kui poleks pidanud. Sabina tuli koju, ta tahtis ära koristada, aga ma palusin edasi mängida. Sabina naeris ja küsis, kas Marvin peaks hoopis palka saama, et ta mind lõbustab.
Kool hakkab mul ka läbi saama - kaks tundi on jäänud, hihi!
Eile - tuli koju Sabina. Meil siin lapsehoidja leidmisega suur jama ja nüüd otsustasime mõlemad sellele pühenduda.
Ja siis Sabina teatas - nemad nimelt on Miamis, kui ma tulen Eestisse ja nädal enne seda on see hullumaja, kui Marvinil on terve nädal vaba ja vaja töötada hommikust õhtuni. Frank otusstas, et kuna siis ta ei näe Marvinit 2 nädalat, ta tahab selle nädala võtta vabaks ja veeta kogu aja oma pojaga, mis põhimõtteliselt tähendab, et noh - ma taaskord ei tööta. Ja see oli umbes ainus põhjus, miks ma juba juuni lõpus Eestisse ei tulnud, haha. Mis on superäge tegelt, sest Dashil ja Amy'l ka siis puhkus - ja mitte ainult, Amy'l on suuuuuur vaba maja ja aed 5 nädalat. Oh, nädal aega Frankfurdi puhkust, pole paha.
Ja nüüd, ma lähen Marvinile vastu!

8 weeks to go...

Oeh, nii palju mu kord nädalas kirjutamisest siis. Aga üle pika aja saan ma öelda, et mul ei ole olnud palju seiklusi, millest kirjutada. Ma olen lihtsalt...oeh, olnud.
Aga et siis :) Algusest...

Üle-eelmine nädal. Kolmapäeval oli Disney õhtu Kollide Kompaniiga. Neljapäeval läksime Amy ja Kristeniga välja. Mu viimane võimalus näha Kristenit enne, kui ta tagasi USAsse kolis. Kurb. Nüüd on kuidagi väga sageli kellegagi hüvastijätmised. Üldse ei meeldi. Aga õhtu oli MEGA! Istusime baarides, jutustasime, naersime südamest pisarad silmis ja nautisime ameerika-kanada-eesti seltskonda, hõissaa.
Reedel istusime jõe ääres Amy ja Dashiga, jõime veini ja nautisime elu. Mingi hetk ühines meiega Laura ja siis liikusime edasi Alt Sachsenhausenisse, mis on siinne kohalik peo-linnaosa. Siuke mõnus ja minulik, mitte siuke klubi linnaosa. Kolasime seal ringi terve öö ja siis mingi hetk läksime laiali ja mina vajusin Dashi juurde magama. Laupäeval jalutasime niisama linna peal, sõitsime mööda linna ringi - Dashil oli vaja auto puhtaks pesta, aga see oli nii räpane, et autopesulad ütlesid talle ära :D Õhtul sain Amyga kokku, Vapianotasime ja siis läksime tagasi Dashi juurde. Vaatasime filme ja kuna olime niiii väsinud eelmisest õhtust, jäime väga varakult magama. Pühapäeval oli maailma kõige laisem päev. Me passisime kella 3ni voodis, ei teinud MITTE MIDAGI. Siis tõusis Dash üles, koristas korteri ära, tegi saksa keele kodutööd ära ja mina lamasin ikka veel voodis - samas, lugesin raamatut Last Lecture. Ma ei tea, kas keegi teist on sellest kuulnud või seda lugenud, aga see NIIIII meeldib mulle. Õhtul tuli Laura Dashi juurde, vaatasime filmi Se7en. Ma ei olnud näinud, kõik olid sellest niiiii vaimustuses, minu jaoks oli okei, aga mitte niiii erakordne.
Hmm, eelmine nädal. Kolmapäeval oli meil viimane Disney õhtu koos Lauraga. Vaatasime Wall-E'd, jeps, see tõesti meeldis mulle! Nii nunnu! Pärast läksime kolmekesi jõe äärde jalutama ja siis ma jooksin viimase öise rongi peale. Neljapäeval käisin taas Frankfurdis, tsillisime Dashiga raamatupoes ja jõe ääres istudes. Kell öösel ühines meiega Laura, läksime Dashi juurde teed jooma ja Kristeniga skaipima. Ta oli jõudnud tagasi USAsse ja ütles, et ei taha seal päevagi kauem olla ja igatseb niiii väga tagasi siia :( Reedel saime Lauraga kokku õhtul, tal oli viimane tööpäev läbi saanud, läksime sushit sööma, pärast kohtusime Amy ja Dashiga. Alustasime taas jõe ääres istumisega, see oli nimelt viimane õhtu, kui saime kõik neljakesi välja minna. Laura sõitis laupäeva hommikul Horvaatiasse ära ja tuleb tagasi Frankfurti ainult 2 päevaks, et pakkida asjad ja tagasi Kanadasse lennata. Jeps, järjekordne hüvastijätt. Seega, reede õhtul istusime jõe ääres, leidsime omale uued sõbrad USAst ja Brasiiliast. Mingid poisid, kes õpivad siin :) Ja siis öösel vajusime taas Dashi juurde. Laupäeval olime taaskord megalaisad ja passisime pea terve päeva Dashi juures. Õhtul läksime jõe äärde istuma lihtsalt selleks, et korterist välja saada. Ja siiiiis - mu nädalavahetuse tipphetk! Otsustasime õhtul vaadata filmi Pay it Forward. Ma ütleks, et see film mahub vägaväga kergelt mu top3! Niiii ilus film. Ja ma nutsin vist umbes pool tundi peale filmi lõppu. Nii, et kellel teil on minuga sama filmimaitse, palun vaadake jaaa :) Pühapäeval saime Louisega kokku! Ma polnud teda näinud liiiiga kaua. Ta oli oma hostperega puhkusel 10 päeva, saime kokku ja ma tundsin end täieliku lumivalgukesena. Väga halb tunne. Aga pole hullu, ma hakkasin eile olukorda parandama - 3h Marviniga basseini ääres ;) Igatahes, jutustasime Louisega ja tegime suveks plaane. Mingi hetk läks taevas mustaks ja vihma hakkas kallama. Me olime just jõudnud kohvikusse, kus olid küll varjud pea kohal, aga neist polnud mitttte mingit kasu. Me kõik tilkusime, kui vihm läbi sai. Ma ei mäleta, et ma oleks kunagi sellist vihma näinud. Me ei näinud 10m kaugusele, sest vihma sadas nii tihedalt. Ja müristas ja lõi äikest ja täismäng. Mulle niii meeldis. Külm oli küll veidi, aga kui vihm läbi sai, läks kohe taas megapalavaks ja siis oli niii mõnus kaltsmärjana vihma käes jalutada. Läksime Dashi juurde, keetsime teed ja kuivasime. Õhtul vaatasime veel Shawshank Redemption't ja siis tulin öösel koju.

Nüüd veel uudiseid - nimelt, sain ma teada, et ma tulen koju juba 8 nädala pärast. Mis jah, ongi 22 juuli, aga appike-issake, see on juba kooheee! 8 nädalat polegi mittte midagi. 8 nädalat tagasi olin ma juba Itaaliast tagasi ja see oli alles. Ja selle aja sees tulevad mulle külla veel Marit ja Anneliis juunis. Lisaks lähme Dashiga ta vennale külla Berliini(hurraa, ma saan lõpuks ometi Berliini minna) ja siis tuleb mu pere peaaegu terveks juuliks mulle seltsi :)) Oh, nii palju plaane! Plus - juuni on see kuu, kui sakslased peaaegu ei tööta. Mis tähendab - järgmine neljap-reede on vabad päevad. Hurraa, neljapäevane nädalalõpp. 13 juuni on esmaspäev ja samuti vaba päev! Ja siis on 23-24 juuni ka vabad! Mis peaaegu tähendabki, et mul polegi enam eriti 5-päevaseid töönädalaid alles jäänud. Plus 4 nädala pärast saab Marvinil kool läbi, mis ju tähendab taas päevahoidu ja minul vaid õhtust tööd, mis suvel loodetavasti tähendab basseiniäärset tsilli ja ujumist.

Vot siuke elu :)) Näeme varsti,

PS - mul on endiselt meeeeleheitlikult vaja siia uut lapsehoidjat, kas keegi endiselt ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks olla lapsehoidja?