Oeh, nii palju mu kord nädalas kirjutamisest siis. Aga üle pika aja saan ma öelda, et mul ei ole olnud palju seiklusi, millest kirjutada. Ma olen lihtsalt...oeh, olnud.
Aga et siis :) Algusest...
Üle-eelmine nädal. Kolmapäeval oli Disney õhtu Kollide Kompaniiga. Neljapäeval läksime Amy ja Kristeniga välja. Mu viimane võimalus näha Kristenit enne, kui ta tagasi USAsse kolis. Kurb. Nüüd on kuidagi väga sageli kellegagi hüvastijätmised. Üldse ei meeldi. Aga õhtu oli MEGA! Istusime baarides, jutustasime, naersime südamest pisarad silmis ja nautisime ameerika-kanada-eesti seltskonda, hõissaa.
Reedel istusime jõe ääres Amy ja Dashiga, jõime veini ja nautisime elu. Mingi hetk ühines meiega Laura ja siis liikusime edasi Alt Sachsenhausenisse, mis on siinne kohalik peo-linnaosa. Siuke mõnus ja minulik, mitte siuke klubi linnaosa. Kolasime seal ringi terve öö ja siis mingi hetk läksime laiali ja mina vajusin Dashi juurde magama. Laupäeval jalutasime niisama linna peal, sõitsime mööda linna ringi - Dashil oli vaja auto puhtaks pesta, aga see oli nii räpane, et autopesulad ütlesid talle ära :D Õhtul sain Amyga kokku, Vapianotasime ja siis läksime tagasi Dashi juurde. Vaatasime filme ja kuna olime niiii väsinud eelmisest õhtust, jäime väga varakult magama. Pühapäeval oli maailma kõige laisem päev. Me passisime kella 3ni voodis, ei teinud MITTE MIDAGI. Siis tõusis Dash üles, koristas korteri ära, tegi saksa keele kodutööd ära ja mina lamasin ikka veel voodis - samas, lugesin raamatut Last Lecture. Ma ei tea, kas keegi teist on sellest kuulnud või seda lugenud, aga see NIIIII meeldib mulle. Õhtul tuli Laura Dashi juurde, vaatasime filmi Se7en. Ma ei olnud näinud, kõik olid sellest niiiii vaimustuses, minu jaoks oli okei, aga mitte niiii erakordne.
Hmm, eelmine nädal. Kolmapäeval oli meil viimane Disney õhtu koos Lauraga. Vaatasime Wall-E'd, jeps, see tõesti meeldis mulle! Nii nunnu! Pärast läksime kolmekesi jõe äärde jalutama ja siis ma jooksin viimase öise rongi peale. Neljapäeval käisin taas Frankfurdis, tsillisime Dashiga raamatupoes ja jõe ääres istudes. Kell öösel ühines meiega Laura, läksime Dashi juurde teed jooma ja Kristeniga skaipima. Ta oli jõudnud tagasi USAsse ja ütles, et ei taha seal päevagi kauem olla ja igatseb niiii väga tagasi siia :( Reedel saime Lauraga kokku õhtul, tal oli viimane tööpäev läbi saanud, läksime sushit sööma, pärast kohtusime Amy ja Dashiga. Alustasime taas jõe ääres istumisega, see oli nimelt viimane õhtu, kui saime kõik neljakesi välja minna. Laura sõitis laupäeva hommikul Horvaatiasse ära ja tuleb tagasi Frankfurti ainult 2 päevaks, et pakkida asjad ja tagasi Kanadasse lennata. Jeps, järjekordne hüvastijätt. Seega, reede õhtul istusime jõe ääres, leidsime omale uued sõbrad USAst ja Brasiiliast. Mingid poisid, kes õpivad siin :) Ja siis öösel vajusime taas Dashi juurde. Laupäeval olime taaskord megalaisad ja passisime pea terve päeva Dashi juures. Õhtul läksime jõe äärde istuma lihtsalt selleks, et korterist välja saada. Ja siiiiis - mu nädalavahetuse tipphetk! Otsustasime õhtul vaadata filmi Pay it Forward. Ma ütleks, et see film mahub vägaväga kergelt mu top3! Niiii ilus film. Ja ma nutsin vist umbes pool tundi peale filmi lõppu. Nii, et kellel teil on minuga sama filmimaitse, palun vaadake jaaa :) Pühapäeval saime Louisega kokku! Ma polnud teda näinud liiiiga kaua. Ta oli oma hostperega puhkusel 10 päeva, saime kokku ja ma tundsin end täieliku lumivalgukesena. Väga halb tunne. Aga pole hullu, ma hakkasin eile olukorda parandama - 3h Marviniga basseini ääres ;) Igatahes, jutustasime Louisega ja tegime suveks plaane. Mingi hetk läks taevas mustaks ja vihma hakkas kallama. Me olime just jõudnud kohvikusse, kus olid küll varjud pea kohal, aga neist polnud mitttte mingit kasu. Me kõik tilkusime, kui vihm läbi sai. Ma ei mäleta, et ma oleks kunagi sellist vihma näinud. Me ei näinud 10m kaugusele, sest vihma sadas nii tihedalt. Ja müristas ja lõi äikest ja täismäng. Mulle niii meeldis. Külm oli küll veidi, aga kui vihm läbi sai, läks kohe taas megapalavaks ja siis oli niii mõnus kaltsmärjana vihma käes jalutada. Läksime Dashi juurde, keetsime teed ja kuivasime. Õhtul vaatasime veel Shawshank Redemption't ja siis tulin öösel koju.
Nüüd veel uudiseid - nimelt, sain ma teada, et ma tulen koju juba 8 nädala pärast. Mis jah, ongi 22 juuli, aga appike-issake, see on juba kooheee! 8 nädalat polegi mittte midagi. 8 nädalat tagasi olin ma juba Itaaliast tagasi ja see oli alles. Ja selle aja sees tulevad mulle külla veel Marit ja Anneliis juunis. Lisaks lähme Dashiga ta vennale külla Berliini(hurraa, ma saan lõpuks ometi Berliini minna) ja siis tuleb mu pere peaaegu terveks juuliks mulle seltsi :)) Oh, nii palju plaane! Plus - juuni on see kuu, kui sakslased peaaegu ei tööta. Mis tähendab - järgmine neljap-reede on vabad päevad. Hurraa, neljapäevane nädalalõpp. 13 juuni on esmaspäev ja samuti vaba päev! Ja siis on 23-24 juuni ka vabad! Mis peaaegu tähendabki, et mul polegi enam eriti 5-päevaseid töönädalaid alles jäänud. Plus 4 nädala pärast saab Marvinil kool läbi, mis ju tähendab taas päevahoidu ja minul vaid õhtust tööd, mis suvel loodetavasti tähendab basseiniäärset tsilli ja ujumist.
Vot siuke elu :)) Näeme varsti,
PS - mul on endiselt meeeeleheitlikult vaja siia uut lapsehoidjat, kas keegi endiselt ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks olla lapsehoidja?
No comments:
Post a Comment