Uudised, uudised...

Hei, mul on esimene tööpäev nüüd möödas...13h, aga väga produktiivne. Me otsustasime, et ma olen assistent see nädal ja ema teeb enamik asju, ma muidugi aitan kõrvalt, aga tema siiski projektijuht. Ma käin kogu aeg paber näpus mööda maja ringi ja kirjutan kõike üles, sest seda kõike on NIIII palju.

See pere on ülipuhas, mis tähendab, et koristamist on rohkem kui kunagi varem, aga jesss, ma loodan, et see muudab mind ka korralikumaks :) Nad valladandasid oma koristaja, sest ta tegi liiga lohakat tööd, no eks ma püüan paremini. Pere on hulllllult tore, nagu ma vist juba rääkisin. Ema ja isa saavad omavahel meeletult hästi läbi ja hoiavad kokku. Nad on mõlemad sveitslased, aga ema elas peaaegu 20 aastat USAs, mees üle 10a. Naine kutsus mehe sinna, nad alustasid NY-s off-broadwayl ja siis edasi läksin LA-sse, kus tegid ntks Calvin Kleinile reklaami ja lugesid Hollywoodi multikatele hääli peale, nunnu! Ja siis kolisid Miamisse, kus naine hakkas manedzeriks ja mees tegi edasi näitlemist. Seal said nad tuttavaks Eva Mendesiga, kes oli sel ajal täiesti tundmatu immigrant, kes tahtis näitlejaks saada. Bridget täiega julgustas teda ja kuigi Eva oli koju minemas, siis Bridget andis talle LA ja Hollywoodi õiged kontaktid ja paari kuu pärast tulid Eval esimesed Hollyka filmid ja suured lepingud kosmeetika firmadega. Nüüd nad saavad siiani hästi läbi ja helistavad aeg-ajalt, hehe, seega, kui kõnedele majas vastan, siis äkki üks hetk räägin Eva Mendesiga ^^

Ahjaa, ma allkirjastasin täna konfidentsiaalsusleppe, et ma ei tohi neist ühtegi pilti ega artiklit kuskil avaldada, kuna nad on siis sveitsis suht kuulsad, eriti mees. Nimelt valitakse siin mitte ainult misse iga aasta, vaid ka mistereid ja need on ikka suuuuuured üritused, mitte nagu Eestis, kus keegi ühtegi missi nimetada ei oska. Ja Andre võitis selle misteri konkursi 14 aastat tagasi :D Ja siis kohalikud kroonikad ja elu24-d tahavad kogu aeg neist kirjutada, seega, ma ei tohi telefonis kunagi anda välja andmeid, kus nad parajasti on ega postitada midagi fb-i. Ma loodan, et mu blogi ei loe, see pole ju avalik...

See nädal läheme me laupäeval Zürichisse mingile VIP üritusele, seal avatakse mingi peen resto, kuhu kuuluvad ka bassein ja park ja siis me lähme sinna. Ma tegelen lastega ja nad joovad shampust.

Ahjaa, sellega seoses, ma räägin teile oma eilsest päevast...
Eile hommikul läks ära Kätlin ja tuli asemele 24h-ks Bridgeti parim sõbranna Jen, kes on Angelina ristiema. Ta on American Airlines'i stujardess ja siis sai Zürichis vaba aega. Ta on hästi tore ja ma jutustasin temaga eile ülipikalt basseini ääres, rääkis, et kus ta käinud on ja mis lennukites juhtunud on( ikka kõiiiike, nagu filmides :)) Ja kui Jen tuli, hakkasime sööma brunchi, mis oli täiega hea. Me sõime praemuna ja peekonit ja siis värskeid croissante, laual oli 6 erinevat juustu( sveitsi värk ikkagi ju) ja igast vorste. Ja siis moos. Hmm, nad söövad ALATI segamini magusat ja soolast, see on vist kõige suurem kultuuride erinevus siiani, see on imelik. Ma ei võta kõrvale moosiga croissanti , kui söön peekonit. Või virsikukompotti, kui söön racletti. Või õunamoosi, kui söön kartuliputru...Hmm, sellega peab harjuma. Igatahes, ma kaldun jutust kõrvale ja ma kujutan ette, et teil ei ole lihtne minu juttu jälgida, aga ma olen üliväsinud ja tahan täna veel pildid seinale üles panna.Olgu, katse 3 juttu jätkata - et oli siis brunch ja mina arvasin, et laud on kaetud ja hakkame sööma, kui nad tulid õue 4 klaasi ja shampuse pudeliga. Ja nad avasidki pühap hommikul kell 11 pudelid :D Ja siis oli küll veidi klassikalise inglise romaani tunne :) Ma siis jõin pool klaasi ära ja olin õnnelik, jee.

Homme on ainus päev, kui J-J( noorem laps Jesse-James) on kodust ära, ta on forest groupis, see on nagu lasteaed, ainult, et kord nädalas ja see on õues terve aja, neil on metsa ehitatud onnid ja siis nad mängivad ja matkavad ja grillivad seal, eriti väga lahe, minu meelest. Ja siis homme viime lapsed Bridgetiga kooli-lasteaeda ja siis tuleme koju, koristame ja teeme pesupesemise selgeks, siis peaks ilmselt veidi kergem päev olema. Või noh, lühem, ma loodan. Ma tegelikult peaks lõpetama pool 6, aga kuna mul on praegu vaja kõik asjad selgeks saada, sest Bridget ilmselt lendab reedel minema, siis ma jälgin kõike ja iga kell.

Mul on 2 veidi tuttavat nüüdseks, üks on Au Pair Mongooliast, kes räägib saksa keelt hästi, aga inglise keelt umbes nii nagu mina saksa keelt :D Ja siis me täna tsättisime ja ülinaljakas oli, sest minul oli kolmveerand juttu saksa keeles ja veerand inglise keeles( saksa keeles oli ilmselt meeeeletult vigu sees) ja siis tema rääkis saksa keeles, aga kui ma piisavalt kiirelt ei vastanud( sest ma otsisin sõnastikust tähendusi), siis ta üritas inglise keeles midagi öelda, aga laused olid nii segased, et ma ei saanud küll pointist aru :D Vb on sama minu saksa keelega. Igatahes, lõpuks saime kokku lepitud, et järgm nädal lähme playdeidile( see on siin hästi populaarne, see on see, et kas emad või lapsehoidjad lepivad kokku aja, millal kohtuvad mänguväljakul ja siis lapsed saavad koos mängida ja lapsehoidjad omavahel jutustada). Ja Billiga, see on see tüdruk, lähme vist reedel koos välja. Tal on auto ja siis ta korjab mu peale ja näitab kohti ja vb viib mind mingile üritusele, kui siis midagi toimub. See oleks super, kui saaks veidi tuttavaid ka juba juurde :)
Ja siis on üks poiss Alban, kes on pärit Kosovost. Ta oli Kätlini sõber ja viis tema lennujaama eile ja siis me korra tutvusime. Ta sai Kätliniga tuttavaks keeltekoolis, kus ta ka saksa keelt õpib ja siis muidu ta töötab siin. Ta tundus üliviisakas ja äge, aga eks paistab. Kosovost pärit...see on veidi hirmus, aga samas mida ma ka tean.

Ma läksin täna tegema Bridgetiga omale pangakaardi, kuhu mulle palka hakatakse kandma ja siis kõik läks ludinal, kuni mingi hetk tuli kurja näoga tädi kuskilt tagaruumist minu juurde ja teatas, et minuga nad küll mingit lepingut ei tee, sest ma olen pärit Estlandist ja see on sveitsi jaoks kõrge riskiga riik ja nad ei tee ühegi eestlasega lepingut. Ma olin shokis ja ei osanud isegi midagi öelda. Kõlas, nagu ma olen lähis-ida terrorist, vaesed nemad, ei tea, kas nad peavad end kogu aeg niimoodi tundma :( Enivei, nüüd me uurime Bridgetiga teisi pankasid, üks võimalus on vb, aga see on suhteliselt halb - nimelt, ma saaks ühe pangaga teha lepingu, aga selle kaardiga ei saaks maksta, vaid ainult välja võtta sula ja seda ka ainult postkontoritest. See, et kaardiga maksta ei saa teatud kaartidega, on siin ülitavaline, pigem on kaardiga maksmine privileeg...

Nüüd ma lõpetan, ma loodan, et te saite mu segasest jutust midagi ja ma ei tea, mida teile kirjutada, sest nii palju on uut ja emotsioone on ka nii palju, küsige kõike ja ma kirjutan :)

Teie T.

PS,
1.pilt: Kätlin ja mina tema good-bye ja minu welcome partyl
2.pilt: Mina kodu juurest 2 minuti kaugusel aasal hobuste juures, ilm oli halb ja selleks polnud alpe näha, need, mis paistavad on eelalpid :) Muide, mu maja on 540m kõrgusele merepinnast
3.pilt: See on vaade minu aknast basseinile ja külale ja mägedele( taaskord pilt on tänane ja alpe ei paista)