totaalne muutumine - triinu elu eri

Ja olemegi taas teisipäevas- mu selle nädala lihtsaim päev. Tööd alustan kell 3 alles. Küll aga suutsin kell 8 ärgata, sest päike paistis silma - ei olnudki kurb, et pidin tõusma.
Mul on seljataga imeline nädalavahetus - laupäeval läksin Frankfurti - pidin kohtuma veel 2 aupairiga. Algul sain kokku Eniga, kes on Ungarist ja täiega tore. Me polnud kumbki varem Frankfurdis olnud ja ei teadnud, et mida teha või kuhu poole suund võtta ja otsustasime Olga ära oodata. Kohtusimegi temaga ja kuna ilm oli imeline ja me olime mõnusa jutusoone peale sattunud Eniga, otsustasime algul veel tunni või paar kohvikus jutustades ja kuulsat õunastruudlit süües ja siis edasi minna turistitama. Olga polnud väga vaimustuses, aga mis tal üle jäi :) Leidsime ilusa välikohviku peatänava ääres, kust tellisimegi oma kakaod ja pirukad ja jutustasime. Imeline aeg! Järsku hakkasid igal pool ümber sõitma politseid ja hull kisa hakkas - me ei saanud aru, mis värk on. Ja üks hetk nägime ühelt poolt marssimas meeeletut inimmassi - tuli välja, et see oli mingi suur ja ammu planeeritud protest. Ma ei saanud täpselt aru, et kes protestisid, aga mingi inimrühm oma õiguste eest Saksamaal - ma ei teagi nüüd, et kas see oli mingi usuline rühm või kes, aga nad olid väga lärmakad ja neid oli väga palju. Üritasin teha videot, aga politsei oli 2 sek-ga mu juures ja keelas selle ära, hmm. Ja siis me istusime niisama vaikuses ja üritasime mõista, aga nende plakatid olid ka mingis x keeles, mis ei tuletanud mulle ühtegi keelt meelde. Igatahes, kui nemad olid möödunud, otsustasime minna vaatama raekoja platsi jne, et Frankfurdi turisti linnuke kirja saada. Enile helistas siis veel Karina, kes on ka au pair. Ta tuli koos Annaga ja nad ühinesid meiega. Veidi hiljem ühines meiega ka Daria, kes on samuti aupair muidugi. Ja nii me siis tsillisimegi terve laupäeva suuure aupairide rühmaga ja nautisime elu. Ma olin seltskonnas vägaväga kindlalt kõige noorem - järgmine oli nimelt 23 :) Ja ma olin ainus, kes ei omanud veel bakat. Nemad kõik olid otsustanud baka ja magistri vahel aasta vabaks võtta ja tulla siia. Aga jubetore oli - eriti Eni ja Karina - nad on super! Ja siis järsku oligi kell juba 8 ja otsustasin koju minna, sest natuke oli veel peas mõte, et õhtul ju kohtumine teiste aupairidega Halloweeni peol, aga loomulikult peale pikka päeva linnas, oli koju jõudes selline väsimus, et vajusin diivanile ja ei jaksanudki sealt enam tõusta. Pole hullu - see teine au pairide seltskond on väga aktiivne ja nendega meil juba bowlingu õhtu ülehomme, jeee. Kuhu tuleb ka Elisa, kes on soome aupair. Ma ei ole teda veel küll kohanud, aga kuna ta on päris Helsingist, siis on peaaegu tunne, nagu oleks keegi kodust ja nüüd oleme pea iga päev kirjutand :) Ja tal pole ka veel bakat - hurraa :D
Seega - elu on siin väga kiiresti käima läinud ja aupaire on siin tõesti vägaväga palju, mis teeb elu lihtsamaks. Ja lugesin üks päev siinsete suurte jõululaatade kohta, tunduvad niiii armsad, et tahaks kohe praegu juba jõule. Kuigi iga päevaga lähevad meil siin ilmad ilusamaks ja päike soojemaks - jääb mulje nagu kevad oleks, vaid värvilised lehed reedavad tegeliku aastaaja.
Lisaks oli mul eile murdepunkt Marviniga. Suutsime on 7 tunniga kahekesi astuda üle piirist "Olen su uus aupair ja püüame olla mõlemad viisakad ja tublid" ja nüüd on palju omam tunne. Keelega läheb ka vaikselt juba paremini - arusaamise koha pealt muidugi, ma ei tea, miks see sõnavara mul niiiiii väike on. Okei, tean, sest ma pole väga sõnu õppinud, aga siiski tahaks juba rohkem osata.
Rääkides keelest - pidin eile minema esimesse keeletundi, ei läinud. Sabinal oli tööl kiire ja ta unustas sinna helistada :D Tal oli väga piinlik ja ütles, et teeb seda täna kohe kindlasti :) Ja Elisa tuleb ka Darmstadti keeltekooli - panustame sellele, et äkki satume ühte gruppi - oleks tore.
Meil oli siin väga suurejooneline Halloween - pühapäeval olid vahetpidamata ukse taga trick or treat'ijad. Jagasime kõik kommid kodust ära - vähemalt läksid heategevusotstarbeks, mitte minu kõhtu, jess.
Ja eile õhtul käisime Marviniga ujumas ja peale seda otsustasime wiid mängida. Mina, vanaaegne inimene, polnud seda kunagi varem mänginud ja appppppi, see oli niiii väsitav :D Päriselt ka - ma olin õhtuks täitsa kutu, peale 2 tundi poksimist ja pesapalli. Marvinil oli vhmlt lõbus - ta peaaegu alati võitis ja sai mind õpetada :D Aga ma lubasin, et võtan end käsile ja muutun võitmatuks.
Lisaks teatas Sabina eelmine nädal, et vaatas tööl lennupakkumisi ja otsustas hoopis minna Hispaaniasse aastavahetuseks, sest Indoneesia läheb kalliks, arvestades, et ostame maja loodetavasti see kuu või hiljemalt jõuludeks. Ja lisaks, kuna ma palusin märtsi lõpus nädala vabaks, et minna Itaaliasse lauatama/puhkama, siis ta ostis nädalaks lennupiletid Dubaisse ja vaatab, mis seal Marviniga ette võtab :)) Pole paha!
Ja ma nüüd lõpetan ja hoian teid ikka kõigega kursis!