Hei, ma elasin au pairina 21. augustist 2010 - 24.oktoobrini šveitsis Oberrohrdorfi külas. 24. oktoobrist alates aga elan Langenis, Saksamaal peres, kus tegelen 8 aastase Marviniga.


Tuesday, December 21, 2010

Ülehomseni



Mu kallid sõbrad,

Nüüd ongi jõul - igal pool! Meil siin kodus ja mu toas ja hinges ja südames ja igal pool. Isegi Marvin on rahulikum :) Ja meie Sabinaga saame nii hästi läbi, et peale vaevu 2 kuud siin elamist on kurb, et ei saa jõulude ajal temaga koos kokata või õhtul läbi valgustatud piparkoogilõhnalise linna koju jalutada. Aga ainult natuke kurb- sest tegelikult olen ju äraütlemata rõõmus, et koju saada!

Mu viimane nädal ongi olnud väga töine ja kiire. Nüüd on aga koolivaheaeg, mis tähendab, et Marvinil vaba voli vaadata telekat, mängida wii-d või mängida arvutiga nii, kuis ise tahab. Eilne päev mööduski kõikide nende elektrooniliste mängudega. Täna viisin ta sõbra juurde ja ise kuulan Chris Read - näete, video on üleval, kuulake teie ka :) Mina laulan ka nii siin praegu ise pakkides Sabina ja Marvinile kinke.

Mu nädalavahetus - laupäeval varajane jõulushopping ja siis koju Sabinaga küpsetama. Me tegime ise trüfleid - aega võtsid 4 tundi. Ei, olles täpsed - 4 tunni pärast tuli Elisa mulle siia järele ja ma lahkusin, Sabina jäi veel viimaseid asju ise tegema. Seega, jah, võtsid veel kauem aega. Aga see oli tore aeg - natuke meisterdamist jõuluses köögis. Meil oli endal küll jube lõbus :) Ja siis jah, õhtu veetsime Elisa juures, tal polnud kedagi kodus. Kokkasime ja jutustasime ja jalutasime nende koera. Elisa kodu on totaalne James Bondi loss - ma isegi ei hakka rääkima, et maja ees seisavad 4 autot kahele vanemale ja Elisale või et aias on tenniseväljak ja bassein lastele suuuuuur mänguväljak. Minu jaoks oli piir see, kui Elisa seisis välisukse taga ja avas koduukse näpujäljega. Ja siis sisse astudes läks muusika mängima, kuusel küünlad põlema ja esikus kõndides süttisid ja kustusid tuled nii, nagu kõndisid. Ja üldse oli see väga 21. sajandi (või 22. sajandi) maja. Elisa elab aias eraldi kahekorruselises majas üksinda ja oeh, nüüd olete ilmselt saanud pildi. Ja noh, ma ju tavaliselt ei ole see inimene, kellele sellised asjad muljet avaldavad - te peate siis aru saama, KUI eriline see ikka oli. Õhtu kõige naljakam osa oli see, kui me Elisaga testisime, kui sarnased siis soome ja eesti keeled ikka on. Tema sai aru mu KÕIKIDEST lausetest. Kõiki sõnu ei teadnud, aga mõte oli alati selge. Mina tabasin sõnu ja tegin vahet sõnadel lausetes, aga mõttest sain aru vahelduva eduga. Meil oli endal vägaväga naljakas seda testides. Elisa teadis ka seda, et paljud soomlased käivad Eestist siidrit ostmas koju :D Seega, kõik faktid klappisid :)
Pühapäeval oli mul TOEFL! Mis oli äraütlemata raske. Koosnes neljast osast - lugemine, kuulamine, rääkimine ja kirjutamine. Uskumatult raske oli lugemine ja selles ma ei tea, kui palju punkte ma üldse suutsin kokku kraapida. Arvutiga rääkimine oli ka natuke imelik ja loomulikult sain ma teemaks bioloogia või siis täpsemalt, et kuidas vihmaussid parandavad mullastikku - ma ei usu, et mu sõnavara(või teadmised) liiga laiad olid. Vähemalt sain ma kirjutada essee lastest ja spordi vajadusest, vähemalt millegagi läks hästi :)

Nii ja nüüd siis see mitte nii rõõmus ja tore koht - Euroopas on meil siin lumetormid, eksole. Ja kui te vaatate uudiseid või loete lehti, siis ilmselt teate, et kõige rohkem on see mõjutanud Frankfurti lennujaama, kus on viimased neli päeva ära jäetud iga päev 200-400 lendu. Kui see suurusjärk ei ütle midagi, siis äkki ütleb see, et lennujaamas magavad välivooditel 6000 inimest, kel pole mitte mingit aimu, millal või kuidas nad sealt minema saavad. Sest lisaks ilmale, otsustasid Frankfurdi Lufthansa töötajad streikida ja lisaks häkiti sisse(või jooksis maha, erinevad andmed räägivad erinevat juttu) Frankfurdi lennujaama pagasisüsteemi. Seega, algul lendas siinne pagas kontrollimatult mööda maailma ringi ja nüüd on see süsteem seisma pandud. Ja pühapäevast eilseni jäeti kogu pagas Frankfurti, kus on nüüd leebelt öeldes suur segadus. Nüüd hea uudis - ma ei lenda vähemalt Lufthansaga, vaid Finnairiga! Ja nüüd siis jätkan mitte-nii-heade uudistega. Nimelt lubab kohalik leht ja uudistekanal neljapäevaks meile tuult ja tormi siia, oh ei. Ei tea, mis saab. Minu mure on lisaks muule see, et kui siit minema saame ja ma jõuan Helsingisse, AGA hilinemisega, siis on Tallinna lennuk juba minema sõitnud, sest mu lendude vaheline aeg on 50 minutit, hõissaa. Ja see on viimane lennuk, mis neljapäeval tuleb Tallinna. Ja siiiis on jõulud, mis tähendab, et ei reede ega laupäev ei tule MITTE ÜHTEGI lennukit Tallinnasse Helsingist, tundub uskumatu, onju? Vot, selliseid uudiseid olen ma siin järjest teada saanud, heh.
Aga ma usun mõttejõudu ja jõuluimedesse! Ja ma olen nüüdseks otsutanud, et ma siiski tulen neljapäeva õhtul koju ja 00.20 maandun Tallinnas, nomatterwhat! Jah, ilma pagasita ilmselt, aga vähemalt ma sain enne teada, et pagas ei tule ja panen kampsuni ja 2 pluusi käsipagasisse :) Väga kurb oleks seda saada teada alles Tallinnas. Ja kui ma isegi jään Soome hiljaks, siis eeldusel, et reedel pole tormi(mida ilmateade otse loomulikult lubab Tallinnasse) sõidavad Tallinki laevad. Ja saangi veeta öö ilusas hotellis Helsingis ja reedel esimesel võimalusel koduse laevaga koju loksuda. Ja see variant, et siit ei tulegi lennuk välja - see variant puudub(minu maailmas).

Seega, ilusat jõulu ja hoidke mulle pöidlaid-varvaid ja muid näppe, et ma ikka kindlasti koju saaksin! Sest ma ju niiiiiiiii tahan ja ootan :)

No comments:

Post a Comment