back in action

Heii,

Lõpetasin minut tagasi Marvinile raamatu lugemise ja see oli oikuikeeruline. Isegi lasteraamatutes kasutatakse uskumatult pikki ja keerulisi sõnu, aga hakkama sain! Nimelt pidin täna esimest korda Marvini magama panema, sest Sabina läks töökaaslastega kartitega sõitma, oh, ma olen nii tema poolt!
Igatahes - laupäeva veetsime Kaylaga linna peal, shoppasime tunde - appi, need allahindlused on kurjast. Ja istusime vist 3 erinevas Starbucksis ja siis sõime ilusa õhtusöögi õues istuda - jah, õues! Ja õhtul pidime veel kinno minema, aga mul oli veits halb olla(ilmselt süümepiinad shoppamisest) ja sõitsin koju ära. Pühapäeval tegin korteri suurpuhastuse, skaipisin kokku vist peaaegu 7 tundi eesti inimestega- hullult tore on skaipida, kui samal ajal saad ju kõiki muid asju ka teha, hihi. Ja õhtul käisin veel jooksmas.
Eile läksin ma keeltekooli - kus, hurrrraaaa, ma sain kõige paremasse keelterühma, ehk siis B1 teise rühma. Nimelt jätsin ma pooleli A2 esimese poole Sveitsis ja nüüd nad siin Langenis võtsid sügisel esimese poole ja nüüd tuleb teine. Ma tegelikult ju peaks võtma siin A2 teise poole, aga õnneks on mu siinne puterdamine Marviniga piisavalt kasuks tulnud ja ma suutsin ühe taseme vahele jätta. Ma olen ise väga uhke :)) Räägitakse, et B1 keeletasemest piisab, et siin ülikoolis hakkama saada, aga see nüüd küll tõsi ei saa olla - või siis on see vägaväga intensiivne kursus, hehe. Igatahes, enne mind registreeris end samale kursusele üks tüdruk, kes ütles, et ta on ka au pair - oujee, kõik läheb hästi!
Nüüd on vahepeal jälle elu ilusamaks läinud. Nimelt kohtume see neljapäev vist Cameroni ja Kristeniga FF's, siis on reedel Maria sünnipäev, laupäeval see suuuur lapsehoidjate pidu, kus praeguse seisuga tulemas 22 inimest, lisaks on laupäeval tasuta muuseumite päev taas (issake, eelmisest on möödas 2 kuud) ja mul on väga ammu juba soov külastada Museum of World Cultures. Tundub umbes maailma kõige minulikum muuseum! Pühapäeval lähme vaatama kohalikku jalkamängu - pidavat tulema väga hea mäng, juba lehed kirjutavad ja uudised räägivad. Mängivad Eintrach Frankfurt vs Mönchengladbach. Me Kaylaga otsustasime, et kui juba, siis juba - värvime omale ka Eintrachi värvid näkku ja õlu on vist ainuvõimalik jook :) Oh, ma ootan seda niiii väga!
Täna hommikul läksin Sabinaga Frankfurti, kohtusin Kaylaga, sõime puuviljasalatit ja jõime Starbucksi kõikvõimsaid kohvijooke. Mõtlesime just Kaylaga,et on ikka tore küll, kui on ka igapäevaselt elus midagi oodata ja ei pea elama ühest reisist teiseni(või noh, leebemal juhul ühest nädalavahetusest teiseni)
Seega-elu on ilus, plaane palju ja ootan teid kõiki külla :)

Gotta love the beginning of the weekend

Oh, ma tahaksin nii väga palju kokku kirjutada, aga ei teagi kuidas nüüd :) Mu emotsioonid selle nädala jooksul on vaheldunud nii kiiresti, et ma lihtsalt ei jõua ühega ära harjuda, kui juba uus asemel on! Ma olin nädala algul väga energiat täis ja tegime Marviniga igast trikke ja nautisime aega. Mingi hetk olin kurva kuju rüütel ja mõtlesin, et ei viitsi enam ja tahaks nüüd kohe praegu koju tagasi sõita. Ja siis samal õhtul peale vestlust Sabinaga hüppasin sõna otseses mõttes oma toas ringi ja mõtlesin, et kõik peaks mu elu kadestama. Eile oli Marvini paha-tuju-päev ja olles lapsehoidja, tead sa, et lapse halb tuju suudab ära rikkuda nii enda, ema, isa kui ka naabrite tuju. Õnneks heldis ta, kui pakkusin välja, et teeme küpsiseid ja tema võib tainast segada(loe: lubasin kogu köögi tagurpidi keerata). Õhtul läksin linna peale - lapsehoidjate kohtumine O'Reilly pubis. Oh, ma armastan iiri pubisid! Seal oli nii mõnus melu ja lapsehoidjaid oli ka just õige hulk - umbes 10,ma arvan. Võib olla ka 12. Nii palju, et sai piisavalt uusi tutvusi, aga leidsin ka aja, et kõigiga natukenegi juttu rääkida. Ja oeh, nii palju toredaid inimesi! Maailma Inimesi! Oh, nii tore oli rääkida Jessicaga Indias rändamisest või Dashielliga Tallinna vanalinnast(kus tema, Texase ameeriklane, käinud on) või Kristeniga Veneetsias jalutamisest või Lauraga New York Public Library maailma armsaimast raamatupoest! Oh, ma sain inimestega RÄÄÄKIDA! Ja kohe tekkis nii palju uusi plaane, et kohtuda, pidutseda, reisida, jalutada Maini jõe ääres jne. Istusin seal keskööni või natuke kauem ja tulin siis rõõmsameelselt koju. Oh, nii tore! Täna tuli Frank tund aega varem vastu Marvinile ja seega muu tööpäev kestis 2h ja kuna ilm oli ilus ja totaalne kevad - veed vulisesid ja linnud laulsid, jah, ausalt ka, vaata pilti! Siis läksime Marviniga parki ja sealt edasi metsa jalutama. 2 tundi läksid mööda nii kiiresti, me pildistasime üksteist ja nägime niiii palju koeri, oh, nii nunnusid!
Nüüd olen 4 tunniga suutnud teha omale süüa, koristada ära kogu korteri - et noh, Sabinal oleks reedel hea tunne koju tulla, lugeda läbi pool "Bel-Ami" raamatust ja vahelduva eduga seda blogi juba 2h kirjutada. (hetke seisuga, neverknow, millal see valmis saab)

Oeh...veel 3 tundi hiljem. Näedsa, Sabina tuli täna varem koju ja sattusime taaskord jutustama(viimasel ajal on meil kogu aeg nii palju rääkida, et aeg kaob käest) Näiteks otsustasime sõita mais Berliini pikaks nädalalõpuks. Franki vanemad elavad seal, saaks ööbida nende aiamajas ja Marvini jätta õhtuti sinna magama, ise minna linna peale :) Ja siis juuni läheme Pariiiisi ka pikaks nädalalõpuks ja sinna ilmselt kahekesi, sest Pariis pole väga Marvini linn. Hih, niii äge! Ja veel - ma pidin järgmine nädalavahetus Hannoveri, aga lükkasin selle hoopis 18-20 veebruari peale. Miks? Sest järgmine reede on ühe au pairi sünnipäev - kodupidu, jee! Ja laupäeval on SUUUUR lapsehoidjate pidu, soojendame kuskil pubis ja siis on klubisse minek(oeh, ma ei suutnudki sest pääseda, jaaaa, mina pean päris kluppi minema, et olla sotsiaalne), aga ma ei pea vähemalt kuidagi hakkama öösel koju hääletama või reisima, sest Kayla ja Kristen elavad mõlemad Frankfurdi kesklinnas ja on valmis mind omale võtma - nimelt on neil oma korterid pere poolt. Seega, saan vabalt võtta ja ei pea selle pärast ka muretsema, hihi. Suure lapsehoidjate peo osaline põhjus on selles, et Cameron - meie ürituste peakorraldaja, lahkub nüüd siit. Saksamaa otsustas, et ta on USAst juba piisavalt aega siin olnud ja viisa pikendamine ei tule kõne allagi. Läheb Sveitsi :) Seega, jee, palju plaane! Homme lähen Keylaga linna peale ja kui pühapäeval on ilus ilm, sõidame vist Kölni. Aga kahjuks lubab lund, vaatame, kuidas see välja kukub...
Nüüd õhtul tahan vaadata uuesti filmi "Coco enne Chaneli", sest see on lihtsalt niiiiii ilus film. Ausõna,aga eks te ilmselt juba teate :)
Üldiselt koosnevad mu päevad suurel määral ülikoolidest teadete ootamisest ja meilide refreshimisest. Ei, siiani ei lähe hästi - mulle oleks pidanud postiga tulema mingi welcome letter hiljemalt 2 nädalaga, esmaspäeval saab 2 nädalat täis ja hetkel pole neist küll ei kippu ega kõppu(hihi, mis väljendid). Seega, halb seis, aga loodame parimat!
Muide, ma unustasin eelmises blogis mainida, et meil on siin uskumatult soojad ilmad. Eelmine pühapäev sõin ma näiteks rõdu hommikust ja kodust välja minnes oli varjus 16 kraadi. oh, Ich liebe Deutschland!
Rääkides saksa keelest - siis appi, niiii lihtne on saada keel selgeks siin elades. Ma pean häbiga teatama, et ma ei õpi iga päev(või nädal, for that matter) sõnu pähe, aga päevast päeva Marvinit kuulates või telekat vaadates sõnad lihtsalt hakkavad külge. Endale tundub, et seis on heast natuke parem, aga eks vaatame, mis esmaspäeval öeldakse - nimelt lähen ma siis keeltekooli vestlusele, kus öeldakse, mis tasemele ma kvalifitseerun :)

aber jetzt kann ich gut Deutsch sprechen

Sõbraaad, oeh, ma ei ole jälle nädalakese kirjutanud. Aga uudiseid on nüüd vähemalt palju, mida jagada.

Eelmine töönädal läks ülikiiresti, me avastasime Marviniga, et siinses raamatukogus on väga palju lauamänge, mida saab kohapeal mängida ja veetsime pool nädalat seal raamatukogus aeg-ajalt rosinaid vahele närides. Reedel lõpetasin tööpäeva kell 3 nagu ikka ja väljas oli ilm ilus ja mul oli jube palju energiat üle. Läksin jooksma - jooksin 40 minutit ja olin väga uhke enda üle. Tulin koju ja tegin endale juurvilja-kana vokki, noh, nagu Eestis ja üldse mitte kiirtoitu. Tükk aega aurutasin ja vaaritasin. Ja õhtu veetsin skaipides :) Ja nagu oleks ma veel vähe häid uudiseid saanud, sain ma teada, et Marit tuleb ka oma perega Itaaliasse lauatama samal ajal ja samasse kohta, kus meie! Kui toreeee :)
Laupäeval läksin ma kohtuma algul Eszteri ja Mariaga, kes on au pairid Ungarist. Ja siis oli mu selle aasta suurhetk - läksime istusime kohvikusse ja Eszter ei räägi sõnagi inglise keelt ja siis me suhtlesime 3h ainult saksa keeles! Ma istusin kohvikus ja jutustasin sõbrannadega saksa keeles! Issssand, see oli selline pöördemoment siin, ausõna :) Nüüd ma võin vist öelda, et ma olen selle aasta eesmärgid täitnud 120%. Ma tean, mida ma edasi õppima tahan minna ja ma olen suutnud saada saksa keele suhtlustasemel selgeks. No loomulikult teen ma palju vigu ja mõndasid sõnasid seletan naljakalt - näiteks täna ma ei teadnud, kuidas on see kroon, mis kuningal peas käib ja siis ütlesin Marvinile: noh, see kuninga müts :D Ja ta sai aru! Seega, ma saan suheldud kuidagi ikka :)
Igatahes, jube tore oli laupäeval. Ja Eszter tundub niiii minu inimene, jee! Ja pärast helistas Elisa, kes oli ka kuskil Frankfurdi linna peal ikka veel eelmisest ööst alates, hehe, neil oli soome au pairidega(keda on siin 4) suur pidu olnud. Ja siis otsustasime, et lähme kinno mingit naistekat vaatama ja otsustasime Love and other Drugs kasuks. Meiega ühines ka Christine - me polnud temaga varem kohtunud. Ta oli lihtsalt maailma kõige vaiksem inimene. Me Elisaga lugesime kokku, et kahe peale küsis ta meie käest kokku 1 küsimuse ise :D Muidu oli suht intervjuu - meie küsisime ja tema vastas. Me hullult üritasime, aga võib olla me siis ei meeldinud talle, ma ei tea. Peale kino otsustasime veeta aega poodides, kuni need suletakse. Ja shoppasimegi 2h. Siis ostsime Starbucksist joogid ja hakkasime Elisa auto poole jalutama, mis oli linnast üsna kaugel, aga mõtlesime, et ilus ilm ja mõnus lõpp päevale jalutada läbi Frankfurdi, pidime minema teisele poole Maini jõge, üle silla on niii ilus jalutada. Kõik on tuledes ja ilus. Jõudsime siis meie sillani, kus oli sadu inimesi ja politseinikke, üldse ei saanud aru, mis toimub. Ja järsku saime aru, et midagi on valesti - meie seisame veepiiril, aga trepp sillani on 20 m kaugusel - upuutaaaab! Jah, Main ajab ikka korralikult üle. Mitte nagu Emajõgi eelmine aasta, vaid ikka nii, majade akendeni ulatub vesi. Ja siis pidimegi jalutma kaugemale suurema sillani, kus autod sõidavad ja mis on kõrgem. Selleni on veel võimalik pääseda, hurraa!
Eile ärkasin ma selle peale, et päike paistis silma. Nii tore oli ärgata. Mõtlesin, et nii positiivne äratus väärib positiivset päeva ja läksin ujusin hommikul kiiresti 1 km ja tulin tagasi koju. Tegin omale smuuti ja läksin seda rõdule jooma, kus kraadiklaas näitas 16 C varjus. Sabina tuli ka rõdule raamatut lugema ja jäime 2 tunniks rõdule jutustama. Niisama - õhukeste pluuside või pusadega, oh, imeline! Järsku helises mu telefon ja mõistsin, et olin taaskord Sabinaga jutustades ajataju kaotanud ja hiljaks jäänud. Maria ja üks uus hispaania lapsehoidja olid juba linnas ja ootasid. Võtsin ratta ja kiirustasin rongile. Otsustasime minna loomaaeda kolmekesi. Ilm oli ju imeilus ja mõtlesime, et taas vaid kohvikus istuda oleks küll igav. Veetsime 3h loomaaias, ma ei tea, miks mulle niii meeldivad loomaaiad. Seal oli küll palju rahvast, aga see õnneks väljendus vaid piletijärjekorras. Loomaaias sai rahulikult jalutada. Ja seal olid maailma kõige armsamad pingviinid - ma arvan, et ma veetsin umbes pool tundi neid vaadates, nad on nii naljakad. Ja lisaks hüppas mulle järsku selja tagant kaela - mõtlesin, et vale inimene, ega ma ju siin Frankfurdis kedagi ei tunne :D Aga näed - ei olnudki, Elisa oli oma hostperega ka loomaaeda tulnud :) Nii tore, et isegi siin juba linna peal tuttavatele otsa jooksed, nagu kodulinn :) Peale loomaaeda läksime Vapianosse, kus ma sõin ülihea Caesari salati ja siis tulin koju. Jube väsinud olin. Jõin veel kodus ühe chai tee, vaatasin ära Social networki filmi, mis minu meelest ei olnud nüüd küll nii eriline nagu seda arvavad kõik tuttavad ja filmikriitikud ja alustasin uue raamatuga.
Täna töötasin 8h! Kõige pikem tööpäev siin peres üldse, aga äge. Marviniga hakkasime puslet panema ja siis ta teatas - sina võid minuga puslet panna ainult siis, kui sa lubad, et sa enam kunagi Eestisse tagasi ei lähe :) Jee, kõik mu armastus laste pihta!
Täna otsustasin, et kaua ma ikka passin siin Frankfurdis, lähen parem järgmine nädalavahetus Hannoveri Kairele külla - finally! Sabina ja Kaire olid mõlemad idee fännid, here I go! Lisaks ostsin ära üleeile piletid Sveitsi ja sellega nüüd ka korras, hehe! See nädal on taas üks suur lapsehoidjate kohtumine linnas O'Reilly baaris, hah! Sounds exciting! Ja niii palju uusi nimesid tulemas, juba väga tahan kohtuda nendega, jaaa!
Ja sõbrad - kirjutage mulleeeee! Sest see on maailma parim tunne saada sõpradelt kirju(jeps, isegi emaili kirjad teevad tuju äraütlemata heaks)
Teie Triinu

uus aasta!

Hei,

ma olen tagasi ja kõik on iimehästi :) Mul oli lihtsalt maailma kõige toredam puhkus Eestis. Iga hetke nautisin niiii väga ja nägin ära kõik inimesed, keda soovisin. Lisaks sain meeletu kultuurisüsti käies 2 nädalaga kolm korda teatris/kontserdil. JEEE! Ja jõulud olid maailma ilusaimad kodus ja siis aastavahetus - aitäh, sõbrad!
Ma nüüd lõpetan selle heietamise ja igatahes olen ma tagasi siin.
Sabina ja Marvin ootasid mind lennujaamas ja niii tore oli tagasi olla. Vahepeal sai Frankil kodu valmis, seega Marvin veedab taas pool nädalat tema juures, hurraa, mu tööpäevad muutusid taas lühemaks. Lisaks olen ma muutunud taas sotsiaalselt aktiivseks - nimelt on mul laupäeval algul kohtumine 2 ungari lapsehoidjaga, kellega suhtleme saksa keeles, oh miks. Ja õhtul ühe Shotimaa tüdrukuga lähme kinno, jeeee.
Ja teisipäeva hommikuti hakkame ühisel kohvil käima, hihi, niiii tore! Ma mõtlesin, et nädala sees niikuinii väga üritusi ei toimu ja rääkisin sellest Christinele, kes ütles, et ta on alati mõelnud, et võiks midagi korraldada regulaarselt, aga nüüd tulin õnneks mina ja korraldasin ära. Seega, hurraa :)
Lisaks toob Sabina täna koju saksa keele tundide ajad, ma valin sobiva ja saan hakata koolis käima, jeee! Ta ütles, et nende eelmine au pair käis hommikuti ja ei jõudnud Marvinile õigel ajal kooli järele. Kui mul ka nii juhtub, siis see pole probleem. Ta võib läbi rääkida kooli pikapäevarühmaga, et Marvin on siis üks päev peale kooli tunni või paar seal, et ma jõuaksin koolis ära käia. Heh, see kõlab ideaalselt.
Lisaks arvutasime me Brituga Eestis välja, et mul on järgmise puhkuseni 10 nädalat, seega 10 nädalat Itaaliani! Ja enne seda lähen ma veel 4-6 veebruar Sveitsi sõpradele külla, can't wait! Ja veebruari lõpus tuleb Liina mulle külla nädala lõpuks :) Jeeee! Ja 2 nädalat hiljem tuleb Volli siia, oh, mu elu on ilus!
Ja nüüd sain ma lisaks kõigele teada, et Rain sai Amsterdami raha ja ostab just lennupiletit. Nüüd uurisin mina Amsterdami võimalusi ja avastasin, et lennuk ja rong maksavad mõlemad 80 eurot ja aega võtab rong kokkuvõttes vähem. Seega, rongiga Amsterdami, here I come! Ma suudan vältida lendamist, sõita kesklinnast kesklinna ja viia lõpuks ometi Markole külakostiks Saksa veini, sest rongis keegi kotti ei kontrolli! Hõissaa :)
Lisaks saatsin ma ära eile avalduse Shotimaale, sellega on nüüd ka valmis. Vaja vaid tulemusi oodata :) Niiii palju häid uudiseid uue aasta alguseks, hihi!
Ja et - mul on nüüd piltidega halb lugu, sest nimelt läks mu fotokas hulluks Eestis ja jäi sinna garantiisse. Ma ei tea, millal ta valmib ja millal ta siia tagasi siin, aga nii kaua ei ole mul väga võimalik pilte lisada. Tut mir leid!
Nüüd ma aga hakkan koristama oma tuba, mis mul muideks on uus. Jah, me ei koli siit välja, aga Sabina tõstis mu toa ümber ja vahetas mööbligi välja. Seega, jee! Uus ja ruumikas tuba!