Volli ajastu

Nonii, inimesed, viimane aeg kirjutada siia midagi Volli külaskäigu kohta. Korjasin ta kolmapäeval lennujaamast õhtul peale ja läksime linna sushitama, nämm. Ilm oli pime ja külm, aga Volli ei suutnud jätta heietamist, KUIIII soe meil siin on. Kõhud täis, läksime Dashi juurde, kus peale meie olid veel Amy, Cameron ja Danielle. Tegime filmiõhtu ja valisime filmi, mis on hinnatud läbi aegade parimaks halvaks filmiks. Jah,kõige halvem film maailmas. Filmi nimi oli Troll2 ja me saame nüüd aru, et ta tõesti vääris kõiki neid tiitleid. Neljapäeva veetsime Langenis, mängisime Marviniga kõikvõimalikke mänge ja tegime ta päeva nii ilusaks, et too helistas õhtul emale, et kas saab meiega kauem mängida ja äkki võib Frank ta hiljem peale korjata. Õhtu veetsime Langenis jalutades ja erinevaid jäätisesorte proovides. Reedel veetsime 3h raamatukogus temaga, siis kokkasime kodus ja sõitsime Frankfurti. Shoppasime, jalutasime, sõime veel jäätist ja siis õhtuks läksime O'Reillyssse teistega kohtuma ja pidutsema. Päev oli eriti soe ja 1 paiku öösel läbi linna autosse jalutades ei hakanud t-särgi ja lahtise jaki väel külm. Plus lisaks nägime kesklinnas umbes 4 jänest ringi jooksmas, pidupäev. Laupäeva hommikul ärkasime maailma kõige ilusama ilma peale üles ja otsutasime tiirutada siin enne, kui linna kimame. Otsus oli väga õige ja veetsime pea terve päeva kodus rõdul päevitades toppide väel. Sabina kimas vahepeal oma lahtise autoga minema ja tekitas meil veel rohkem suvetunde. Plus ma nägin oma esimest kollast liblikat, kas teie olete juba näinud? Mingi hetk sõitsime siiski Frankfurti ja veetsime õhtu seal shopates ja ohkides, kui soe ilm ikka on. See oli ausõna täpppselt nagu eesti ilus suvepäev. Inimesed t-särkides ja kõik õuekohvikud inimesi täis :)
Õhtul läksime Lauraga koos ühele kolledzipoiste peole. VÕi noh, algul sinna ja sealt edasi Viina ja vee peole, mis on Frankfurdi ülikooli suurim pidu. Poisid, kellega kohtusime olid megakihvtid ja sain nii palju julgustust rohkem saksa keeles rääkida :) Nad said täitsa aru, mis ma öelda tahan ja me saime isegi vesteldud. Meil aga läks nii lõbusalt korteris, et märkamatult oli kell saanud juba väga ööks ja peole jõudes oli rahvast juba nii palju, et politsei ei lubanud rohkem inimesi sisse. Seega, sinna seekord ei jõudnudki. Jalutasime siis hoopis natuke linna peal ja siis sõitsime koju.
Pühapäeval oli meil varajane äratus ja peale 3h und oli vaja kimada Heidelbergi Dashi ja Lauraga. Tundus hommikul voodis täiesti mission impossible, aga õnneks oli väga hea plaan. Linn oli IMEILUS! Ta on siinne kuulsaim ülikoolilinn ja ülinunnu. Lisaks on ta ainus siinne linn, mis on sõja vastu pidanud ja elab ikka veel. Ja siis seal on imeilus kindlus, mis seda tõestab. Meie reisiseltskond oli super, päev läbi õppisime uusi asju ja uusi keeli. Laura ja Dash on mõlemad väga agarad eesti keelt õppima. Näiteks õppisid nad selgeks numbrid: üks, kaks ja kolm. Kuigi Laura ütles järjepidavalt: uks, kaks ja konn. Vähemalt oli tahe suur! Oeh,siis meie päeva tipphetk. Käisime ära lossi juures ja siis näitasid sildi kogu aeg mäest üles "kuninga tooli". Olime väga põnevil, et mis see olla saab ja muudkui matkasime. Algul küll mööda kitsaid treppe keset linna, aga hiljem polnud linnast midagi alles ja lihtsalt mööda metsa. Läksime mööda treppe, mis olid järsud, kitsad ja väga ohtlikud. Peale 2 tundi ronimist jõudsime me kohale ja see oli NIII hingematvalt ilus ja võimas ja suurejooneline, et väsimus oli hetkega läinud. Istusime ja nautisime maailma tipus istumist! Hurraa! Suutsime ühe päevaga väga palju ära teha ja näha! Ja kui pühapäeva öösel lõpuks Volliga taas mu tuppa jõudsime, olime ühel meelel - ammu pole olnud niiiii tegusat, põnevat ja lõbusat nädalalõppu! Näe, juba on neljapäeva õhtu ja ma ikka veel ohin nädalavahetusest :))
Esmaspäeval tegime Volliga kohalikus pagariäris hommikusöögi ja läinud ta oligi. Teisipäeval oli meil kohalik soojarekord - 22 kraadi! Sõime Lauraga Spagetti jäätist(jah, selline asi on siin olemas) ja nautisime ilma. Eile õhtul olin Dashi juures, mingi hetk ühines meiega ka Laura ja vaatasime Dumbo ja Lõvikuninga filmi. Mina nutsin jälle lahinal Lõvikuninga ajal ja kõik oli äge! Otsustasime, et teeme Disney õhtu iga nädalaseks traditsiooniks!
Oeh, nüüd olemegi ajaga tagasi olevikus! Mul on jäänud veel üks tööpäev(kui seda 2,5h saab nii nimetada) ja puhkus alaku! Laupäeva varahommikul istun mina lennukisse, et kimada paradiisi. Ma ei suuda uskuda, et ma ei ole juba 2 aastat lauatanud, oh, ma loodan, et mul on midagi veel meeles! Rääkimata lauatamisest, saan ma näha oma peret ja Maritit! Ja ohhhh, ma olen NII ÕNNELIK!