Hei, ma elasin au pairina 21. augustist 2010 - 24.oktoobrini šveitsis Oberrohrdorfi külas. 24. oktoobrist alates aga elan Langenis, Saksamaal peres, kus tegelen 8 aastase Marviniga.


Tuesday, May 31, 2011

one of those moments...


Meil on suuuuuvi, meil oli eile 33 kraadi ja niiiii palav, et raske oli olla. Täna õnneks on ainult 28 kraadi ja isegi paar pilve on taevas.
Üldiselt - life rocks, mul hakkab homme nädalavahetus, hõissaa! Elan kolmapäevast esmaspäevani taas Frankfurdis. See Langen hakkab muutuma kohaks, kuhu vaevu üldse satun. Põnev, põnev!
Mu eelmine nädal - otsustasin olla nädala sees kodune ja mitte linna vahet joosta, jätsin Disney õhtu isegi ära. Neljapäeval olin siiski suremas igavussurma ja läksin linna, et õhtusöögistada Amyga. Ma ei tea, kui kursis olete teie uudistega, aga Saksameel levib megarõve kolibakteri viirus, mida saab värsketest puu- ja juurviljadest. See sai alguse eelmine nädal ja neljapäevaks oli asi nii kaugel, et poed enam värskeid asju ei müü ja restoranide menüüdes on vahel ajutine teade,et salatid ja värsked asjad on hetkel pakkumisest väljas, tellida saab pitsasid, pastasid ja kõike muud ebatervislikku. Seega, õhtustasime ja siis otsustasime osta magustoidu hoopis poest ja minna seda Dashi juurde sööma. Tsillisme õhtu seal, õppisime saksa keelt ja mingi kell jalutasime koju, sest reede on ju töööpäeev!
Reedel tegin maailma kõige mõnusama skaibi lemmikõdedega maailmas ja jalutasin naeratus näol Frankfurti. Sain kokku Amy'ga, shoppasime veits ja siis kohtusime Louise ja Dashiga. Linnas oli mingi veinifestival, käisime seal veidiks ja siis läksime Dashi juurde. Nad kokkasid mingit kooki pähklitega - väga halb oli - ja meie Amyga kuulasime muusikat ja üldiselt olime laisad ja ei teinud midagi. Megamõnus õhtu oli, mängisime lauamänge, naersime niiiiii palju ja üritasime ette kujutada,millist elu elavad aasta pärast meie järgmised au pairid ja kas nad saavad ka niiiii headeks sõpradeks. Imelik on ikka see ajutine elu osa.
Laupäeval otsustasin teha väga tegusa päeva ja leppisin Louisega kohtumise kokku juba kella 12ks. Saime kokku Maddiega, keda ma polnud näinud Europa pargist saati, jalutasime kirbukale. Siin on iga laupäev kirbukad, kust on päriselt võimalik saada ägedat kraami. Peale seda nautisime paaritunnist sushi lõunat ja siis ma olin päevast niiii väss, et läksin ja magasin paar tundi Dashi juures. Õhtul kohtusime jõe ääres Amy, Dashi, Maddie ja Kaylaga. Kayla oli olnud nii kaua kadunud. Nüüd ilmus tagasi miljoni hea uudisega - näiteks, et temagi tuleb Eestisse. Ta küll kruiisib ringi, seega on Eestis vaid ühe päeva, aga siski. Saame teha Tallinna vanalinnas pilti Dashi ja Kaylaga. Mul on niiii uhke tunne :)) Pühapäeval tegime klassikalise lebopäeva - ostsime suuuuured jäätised ja läksime jõe äärde päevitama. Mängisime kaarte, päevitasime, magasime ja jutustasime. Õhtul tegime Dashiga filmika taas -seekord Good Will Hunting. Väga minu film, ma ei tea, kuidas ma seda varem näinud polnud! IMELINE!
Ja eile tegime Marviniga lauamängude maratoni! Niiii äge,ma oleks seda tahtnud teha isegi siis, kui poleks pidanud. Sabina tuli koju, ta tahtis ära koristada, aga ma palusin edasi mängida. Sabina naeris ja küsis, kas Marvin peaks hoopis palka saama, et ta mind lõbustab.
Kool hakkab mul ka läbi saama - kaks tundi on jäänud, hihi!
Eile - tuli koju Sabina. Meil siin lapsehoidja leidmisega suur jama ja nüüd otsustasime mõlemad sellele pühenduda.
Ja siis Sabina teatas - nemad nimelt on Miamis, kui ma tulen Eestisse ja nädal enne seda on see hullumaja, kui Marvinil on terve nädal vaba ja vaja töötada hommikust õhtuni. Frank otusstas, et kuna siis ta ei näe Marvinit 2 nädalat, ta tahab selle nädala võtta vabaks ja veeta kogu aja oma pojaga, mis põhimõtteliselt tähendab, et noh - ma taaskord ei tööta. Ja see oli umbes ainus põhjus, miks ma juba juuni lõpus Eestisse ei tulnud, haha. Mis on superäge tegelt, sest Dashil ja Amy'l ka siis puhkus - ja mitte ainult, Amy'l on suuuuuur vaba maja ja aed 5 nädalat. Oh, nädal aega Frankfurdi puhkust, pole paha.
Ja nüüd, ma lähen Marvinile vastu!

Tuesday, May 24, 2011

8 weeks to go...


Oeh, nii palju mu kord nädalas kirjutamisest siis. Aga üle pika aja saan ma öelda, et mul ei ole olnud palju seiklusi, millest kirjutada. Ma olen lihtsalt...oeh, olnud.
Aga et siis :) Algusest...

Üle-eelmine nädal. Kolmapäeval oli Disney õhtu Kollide Kompaniiga. Neljapäeval läksime Amy ja Kristeniga välja. Mu viimane võimalus näha Kristenit enne, kui ta tagasi USAsse kolis. Kurb. Nüüd on kuidagi väga sageli kellegagi hüvastijätmised. Üldse ei meeldi. Aga õhtu oli MEGA! Istusime baarides, jutustasime, naersime südamest pisarad silmis ja nautisime ameerika-kanada-eesti seltskonda, hõissaa.
Reedel istusime jõe ääres Amy ja Dashiga, jõime veini ja nautisime elu. Mingi hetk ühines meiega Laura ja siis liikusime edasi Alt Sachsenhausenisse, mis on siinne kohalik peo-linnaosa. Siuke mõnus ja minulik, mitte siuke klubi linnaosa. Kolasime seal ringi terve öö ja siis mingi hetk läksime laiali ja mina vajusin Dashi juurde magama. Laupäeval jalutasime niisama linna peal, sõitsime mööda linna ringi - Dashil oli vaja auto puhtaks pesta, aga see oli nii räpane, et autopesulad ütlesid talle ära :D Õhtul sain Amyga kokku, Vapianotasime ja siis läksime tagasi Dashi juurde. Vaatasime filme ja kuna olime niiii väsinud eelmisest õhtust, jäime väga varakult magama. Pühapäeval oli maailma kõige laisem päev. Me passisime kella 3ni voodis, ei teinud MITTE MIDAGI. Siis tõusis Dash üles, koristas korteri ära, tegi saksa keele kodutööd ära ja mina lamasin ikka veel voodis - samas, lugesin raamatut Last Lecture. Ma ei tea, kas keegi teist on sellest kuulnud või seda lugenud, aga see NIIIII meeldib mulle. Õhtul tuli Laura Dashi juurde, vaatasime filmi Se7en. Ma ei olnud näinud, kõik olid sellest niiiii vaimustuses, minu jaoks oli okei, aga mitte niiii erakordne.
Hmm, eelmine nädal. Kolmapäeval oli meil viimane Disney õhtu koos Lauraga. Vaatasime Wall-E'd, jeps, see tõesti meeldis mulle! Nii nunnu! Pärast läksime kolmekesi jõe äärde jalutama ja siis ma jooksin viimase öise rongi peale. Neljapäeval käisin taas Frankfurdis, tsillisime Dashiga raamatupoes ja jõe ääres istudes. Kell öösel ühines meiega Laura, läksime Dashi juurde teed jooma ja Kristeniga skaipima. Ta oli jõudnud tagasi USAsse ja ütles, et ei taha seal päevagi kauem olla ja igatseb niiii väga tagasi siia :( Reedel saime Lauraga kokku õhtul, tal oli viimane tööpäev läbi saanud, läksime sushit sööma, pärast kohtusime Amy ja Dashiga. Alustasime taas jõe ääres istumisega, see oli nimelt viimane õhtu, kui saime kõik neljakesi välja minna. Laura sõitis laupäeva hommikul Horvaatiasse ära ja tuleb tagasi Frankfurti ainult 2 päevaks, et pakkida asjad ja tagasi Kanadasse lennata. Jeps, järjekordne hüvastijätt. Seega, reede õhtul istusime jõe ääres, leidsime omale uued sõbrad USAst ja Brasiiliast. Mingid poisid, kes õpivad siin :) Ja siis öösel vajusime taas Dashi juurde. Laupäeval olime taaskord megalaisad ja passisime pea terve päeva Dashi juures. Õhtul läksime jõe äärde istuma lihtsalt selleks, et korterist välja saada. Ja siiiiis - mu nädalavahetuse tipphetk! Otsustasime õhtul vaadata filmi Pay it Forward. Ma ütleks, et see film mahub vägaväga kergelt mu top3! Niiii ilus film. Ja ma nutsin vist umbes pool tundi peale filmi lõppu. Nii, et kellel teil on minuga sama filmimaitse, palun vaadake jaaa :) Pühapäeval saime Louisega kokku! Ma polnud teda näinud liiiiga kaua. Ta oli oma hostperega puhkusel 10 päeva, saime kokku ja ma tundsin end täieliku lumivalgukesena. Väga halb tunne. Aga pole hullu, ma hakkasin eile olukorda parandama - 3h Marviniga basseini ääres ;) Igatahes, jutustasime Louisega ja tegime suveks plaane. Mingi hetk läks taevas mustaks ja vihma hakkas kallama. Me olime just jõudnud kohvikusse, kus olid küll varjud pea kohal, aga neist polnud mitttte mingit kasu. Me kõik tilkusime, kui vihm läbi sai. Ma ei mäleta, et ma oleks kunagi sellist vihma näinud. Me ei näinud 10m kaugusele, sest vihma sadas nii tihedalt. Ja müristas ja lõi äikest ja täismäng. Mulle niii meeldis. Külm oli küll veidi, aga kui vihm läbi sai, läks kohe taas megapalavaks ja siis oli niii mõnus kaltsmärjana vihma käes jalutada. Läksime Dashi juurde, keetsime teed ja kuivasime. Õhtul vaatasime veel Shawshank Redemption't ja siis tulin öösel koju.

Nüüd veel uudiseid - nimelt, sain ma teada, et ma tulen koju juba 8 nädala pärast. Mis jah, ongi 22 juuli, aga appike-issake, see on juba kooheee! 8 nädalat polegi mittte midagi. 8 nädalat tagasi olin ma juba Itaaliast tagasi ja see oli alles. Ja selle aja sees tulevad mulle külla veel Marit ja Anneliis juunis. Lisaks lähme Dashiga ta vennale külla Berliini(hurraa, ma saan lõpuks ometi Berliini minna) ja siis tuleb mu pere peaaegu terveks juuliks mulle seltsi :)) Oh, nii palju plaane! Plus - juuni on see kuu, kui sakslased peaaegu ei tööta. Mis tähendab - järgmine neljap-reede on vabad päevad. Hurraa, neljapäevane nädalalõpp. 13 juuni on esmaspäev ja samuti vaba päev! Ja siis on 23-24 juuni ka vabad! Mis peaaegu tähendabki, et mul polegi enam eriti 5-päevaseid töönädalaid alles jäänud. Plus 4 nädala pärast saab Marvinil kool läbi, mis ju tähendab taas päevahoidu ja minul vaid õhtust tööd, mis suvel loodetavasti tähendab basseiniäärset tsilli ja ujumist.

Vot siuke elu :)) Näeme varsti,

PS - mul on endiselt meeeeleheitlikult vaja siia uut lapsehoidjat, kas keegi endiselt ei tea kedagi, kes teaks kedagi, kes tahaks olla lapsehoidja?

Tuesday, May 10, 2011

mu imeline nädalavahetus Viinis




Hei,

Ma üritan olla aktiivne ja harjuda taas kirjutama kord nädalas. See ei saa olema lihtne!
Olgu, eelmine nädal - eelmine kolmapäev käisime Dashi juures filmiõhtul Lauraga nagu ikka. Vaatasime Toy Story't, mis oli tore, aga ei mahu mu Disney top3. See nädal teeme, kas Kollide kompanii, Bugs life või Wall-e. Soovitused on teretulnud - See palve mu Joonastele siis :)) Igatahes, kolmapäeva õhtu oli mõnus ja lõbus ja äge! Ja siis neljapäeva õhtul sain kõigepealt kokku Amy'ga. Läksime väga uhkele õhtusöögile, nämm. Meil siin nimelt spargli hooaeg ja siis nautisin spargli-spinati tortellinisid päiksekuivatatud tomatitega ja jõin kõrvale proseccot vaarikatega. Kord kuus tuleb välja tulla au pairi vaesest elust ja nautida selliseid õhtuid :)) Mingi aeg liitus meiega Dash ja veidi hiljem ka Laura ja Kyle, kes on Laura vend ja tuli kuuks ajaks euroopasse reisima. Tegelikult oli kogu see õhtu pühendatud Kristenile, kes varsti minema kolib, aga viimasel hetkel teatas ta, et ei saa tulla ja seega mingi hetk oli kogu plaan pea peal ja meie kõik endast väljas, kuni lõpuks mõistsime, et see ei tähenda, et me ei võiks õhtut nautida. Läksime pubisse Kyle'le kohalikke saksa õllesid tutvustama. Plaanis oli pub crawl ehk ühest pubist teise käimine ja erinevate kohtadega tutvumine, aga kuna meil Dashiga oli järgmine päev vaja Viini sõitma, otsustasime peale esimest pubi kodu poole jalutada.
Reedel töötasin pool päeva ja siis tuli Sabina varakult koju, et lasta mul reisile minna. Mu reisist siis nii palju, et pidime minema rideshare'ga. Ma ei tea, kas te olete sellest kuulnud, aga mõte on selles, et on interneti lehekülg, kus me registreerime end autosse ja siis maksame bensu raha ja see inimene, kes niikuinii sinna sõidab, võtab meid peale. Väga turvaline ja kontrollitud ja pea kõik sõbrad on seda kasutanud. Me läksime kindla peale välja ja igaks juhuks registreerisime 2 autosse, et kui üks alt ära hüppab. Esimene oli kell 6 ja ta ei ilmunudki välja. Teine oli kell 7 ja oeh...ka tema ei ilmunud välja. Mul olid mõlema autojuhi numbrid, aga telefonile ka kumbki ei vastanud. Istusime siis Dashiga rongijaamas nagu kaks õnnetusehunnikut ja ei teadnud,mida teha. Rongipilet Viini samal õhtul maksis üle 200 euro ja see oli out of question. Helistasin siis Sabinale, kes muutus niiii kurvaks, et me minna ei saa ja tegeles 2h internetist võimaluste otsimisega - kahjuks ei midagi. Selleks ajaks olime me juba taastunud ja mõtlesime, et võtame siis nädalavahetusest, mis võtta annab. Läksime Dashi juurde, keetsime teed, ta kokkas mingeid koogi moodi asju ja otsustasime valida ühe meie lemmikfilmidest ja lihtsalt vaadata seda. Ja siis leppisime kokku, et ma veedan kogu nädalavahetuse tema juures ja ei lähe koju enne pühapäeva hilisõhtut, sest nii me oleks ka viini puhul teinud. Ehk - me teeskleme terve nädalalõpu justkui me oleks viinis. Laupäeva hommikul ärgates oli väljas 26 kraadi ja otsustasime jalutada linna peal - Dashil oli uut ratast tarvis ja kuna viinis pidi olema jahedam, olin mina oma tumedate teksadega minestamas - siis veetsime ka veidi aeg shopates. Mis noh, tegelikult lõppes nii, et mina sain oma ostu tehtud 5 minutiga ja siis ootasin pool tundi, et Dash saaks valmis, haha. Ja siis läksime loooomaaeda :)) Nii tore oli, ma nägin maailma kõige nunnumaid pingusid ja kaelkirjakuid ja üldse oli tore. Ja siis läksime jäätisekohvikusse, sõime suuuured jäätised puuviljadega ja seejärel läks Dash trenni ja mina sain Amy'ga kokku. Istusime kohvikus ja üritasime aklimatiseeruda niiiiii kuuma ilmaga. Vahemärkus -siiani pole külmemaks läinud, vist jahedam taas septembris või nii. Amyga leidsime ideaalse purskkaevu äärse, kus oli õhku ja mõnus vaade. Mingi hetk teatas Dash, et ta on tagasi kodus ja siis jalutasin taas tema juurde. Ma olin megaväss, kui tema juurde jõudsin, ma arvan, et kell oli 10 õhtul. Aga nagu ikka selliste õhtutega - me jäime rääkima ja järgmine kord, kui kella vaatasime, oli väljas valge ja kell peaaegu pool 7 hommikul. Pühapäeval Dash magas poole päevani, ma tsillisin niisama tema korteris, jõin eesti piparmündi teed ja tsättisin inimestega. Mingi hetk, kui Dash ärkas, kuulasime viini filharmoonikute kontserti, mida me pidime vaatama minema viinis, arvutist ja teesklesime, et oleme päriselt seal :)) Ps, me tegime seda ka loomaaias - rääkisime, kui äge on viini loomaaed. Ja frankfurdis jalutades pildistasime turistifotosid, et näidata, kui äge on viin! Seejärel läksime jõe äärde, saime kokku Amy, Laura ja Kyle'ga ja nautisime ilma. Mingi hetk läksid kõik laiali ja meie Amy'ga sushitama. Peale seda läksin Dashi juurde, tsillisime veel õhtuni seal ja kunagi väga hilja öösel tulin koju.
Oeh, sõbrad, ma ei jõudnud viini, aga mul oli niiiii äge nädalavahetus! Dashiga nõustusime, et Viin ise ei oleks saanud seda enam ägedamaks teha!
Ja nüüd - täna on meil mängude õhtu Dashi juures, aga ma ei saa kahjuks minna, ma pean Marvinit hoidma. Ja homme õhtul on taas Disney. Neljapäeval on mu viiiiimane võimalus näha Kristenit, kes on kohe-kohe lahkumas. Ja reedel on meil Laura ärasaatmispidu :) Mis loodetavasti tähendab paljude toredate inimeste nägemist, keda ammu näinud pole ja väga toredat õhtut, mitte emotsionaalset lahkuminekut. Ja laupäeval tsillin ilmselt Dashi juures ja pühapäev on Laura ja Triinu viimane ühine pühapäev. Peaks midagi toredat välja mõtlema, et mida teha. Ideid on 0! Anybody??

Tuesday, May 3, 2011

Amsterdam ja Timm ja Risto ja puuhkuuus







Sõbrad, mu puhkus on selleks korraks taas läbi ja aeg alustada tööelu. Nüüd on 7 nädalat tööd ja siis algab Marvinil koolivaheaeg, mis tähendab 3 nädalat päevahoidu(jeps, 4 korda nädalas tööd ja iga päev 1 tund :)) Ja siis veel nädalake tööd ja siis inimesed, lendan mina 22. juuli Eestisse! Peale 8 kuud! Oh, aga siiski vaid 2 nädalaks ja siis uuesti tagasi siia. Ma veel ei oska teile öelda,millal lõplikult siit ära tulen, aga see polegi üldse oluline!

Hakkame aga nüüd otsast peale ja räägin teile ära oma lood Timmi ja Ristoga ja äkki isegi midagi natuke Amsterdamist!
Igatahes - mu puhkus oli SUPER! Esimene nädal tsillisin kodus, üritasin järgmise aasta plaane paika panna - loomulikult ei tulnud sellest midagi välja ja kokkasin omale eesti sööke. Kolmapäeval läksin poistega kohtuma. Otsustasime veeta õhtu iiri pubis Barcelona vs Real Madrid mängu vaadates. Mäng polnud suurem asi, aga fun oli ikkagi! Lisaks streigivad meil siin rongid ja siis meil Timmiga oli suurem probleem, et koju jõuda, aga peale 2 olime õnnelikult voodis. Neljapäeva hommikul kohtusime linnas, tegin poistele linnatuuri nii hästi, kui oskasin. Noh, enamvähem jalutasime raekoja platsilt shoppingu tänavale vahepeatusega jäätisekohvikus. Kohtusime Lauraga, istusime ja jutustasime pargis ja sõime lõunat tai restoranis. Seejärel jätsin poisid linna shoppama ja ise tulin Langenisse - mul oli nimelt lõpuks ometi neuroloogiga kohtumine, kes ütles mulle peale kõiki neid teste, et kõik on hästi ja see, mis minuga juhtus veebruaris, oli ilmselt lihtsalt paljude väikeste halbade asjade kokku langemine. Õhtul tuli venna koju ja mängisime kolmekesi Marviniga lauamänge ja jutustasime Sabinaga. Reedel ärkasime üles nii vara, et ma isegi ei taha mõelda kui vara ja alustasime teekonda Europa parki. Päev oli MEGA! Inimesi oli rõvedalt palju, aga ilm oli kuum, iga veeatraktsioon oli asja ette ja üldse pole tõsi, et kolmekesi ei saa lõbustuspargis käia - väga hästi sai! Õhtul vaarusime taaskord vägaväga hilja koju. Sabina ja Marvin olid nädalavahetuseks Münchenisse läinud, seega meil vaba maja, hõissaa. Laupäeval oli poistel jalkamäng!!! Ja see on siin nii suur üritus, et KÕIK pubid olid pannud tänavale välja suured ekraanid ja tänaval elasid kõik inimesed kaasa. Nimelt oli nõudmine piletitele nii suur, et mina jäin oma piletist ilma, aga polnud hullu. Kohtusin linnas Amyga ja otsustasime mõnusa salati kõrvale jalka mängu vaadata. Lisaks oli meil kuumarekord - varjus näitas termomeeter 34C! Poisid said megaelamuse mängul. Nad läksid väljakule arvamusega, et looomulikult elavad nad kaasa Bayern Münchenile, aga nähes seal kohalikke fänne ja väljaku meeleolu, otsustasid nad kiirelt ümber. Jõudes sealt tagasi, olid nad täiesti kutud. Ma võin ainult ette kujutada, milline emotsioon oli istuda 35 kraadi käes, kus pole tuult, väljakul, kus on üle 50 000 inimese! Noh, otsustasime minna siis mingile vabaõhupeole, kuhu Amy sõbrad olid meid kutsunud. Veetsime tunni või paar seal, aga olime kõik liiiga väsinud, et teha pikka pidu. Eelistasime minna jäätisekohvikusse ja nautida niisama head ilma ja jutustada eesti keeles(oh, milline rõõm!)
Pühapäeval otsustasime teha koduse lihavõtte päeva. Risto tuli hommikul meie juurde, kimasin talle rattaga vastu ja tulime koju, kus venna alles ärkas. Timm teatas, et ma hakkan minema meie suguvõsa naiste moodi -kui tema ärkas, olin mina juba jooksmas käinud ja pesu ära pesnud. Alustasime hommikut munade värvimisega, jätkasime kaardimängu, filmide vaatamisega ja siis mingi hetk kokkasime pikka poissi tomati-rucola salatiga. Nämm! Õhtu lõpetasime munade koksimisega! Ma tahaks öelda, et ma võitsin, aga kahjuks ma vist pole kordagi oma 20 aasta jooksul võitnud muna koksimist. Kui kellelgi on mulle nippe järgmiseks aastaks, oleks need väga teretulnud!
Esmaspäeval pidime veel teha viimase istumise jäätisekohvikus ja siis oligi aeg poisid ära saata. Aitäh, kullakesed, mul oli niiiii tore teiega! Kuna esmaspäev on kesk-euroopas veel vaba päev, siis oli mul terve päev veel ees. Läksin Dashi juurde ja otusstasime veeta päeva jõe ääres magades, raamatuid lugedes ja jutustades. Istusimegi siis kuuma ilmaga jõe ääres ja sõime mustikaid. Õhtul ühines meiega Amy, läksime õhtust sööma ja siis kinno. Peale seda otustasime, et miks lõpetada ilus õhtu ja läksime pidzaamapeole kolmekesi Amy juurde. Tal oli ka vaba maja, enamik peresid olid lihavõtete ajal kuskil reisil ära. Teisipäeval viskas Dash mu koju ja siis alustasin tööga. Kolmapäeva õhtul tegime Dashiga õhtusöögi tema juures ja vaatasime filme. Ja neljapäevaaaal sõitsin mina Amsterdami! Oojaaa! Kohtusin öösel hilja rongijaamas Laura, Marko ja Rainiga. Läksime nende juurde ja tegime rahuliku koduse õhtu. Valmistusime nädalavahetuseks ja Markol oli veel reedel koolgi. Reeedel ärkasime varakult, et minna linna peale. Linn oli inimesi täis ja väga Amsterdamlik! Oh,ma nii kujutaks ette end seal rattaga ringi kimamas. Me keegi ei osanud väga turistid olla, jalutasime siis niisama, leidsime mingi ägeda raamatulaada, kus veetsime veidi aega ja mingi hetk vaarusime tagasi Marko juurde. Ja alustasime peoga!!! Kohtusime nii paljude toredate uute ja vanade tuttavatega! Jõudsime koju hommikul peale 7 ja kell 10, kui ma silmad lahti tegin, oli tuba juba inimesi täis, kes olid valmis uuesti linna peale pidutsema minema. Ja kuna see oligi Queens day ehk aasta suurim pidupäev, siis polnud aega kaotada. Linn oli rahvast täis, kõik olid oranzi riietatud ja nautisid täiega kuuma päikest ja mõnusat seltskonda. Nii meiegi! Päev läks mööda lennates. Jalutasime ringi mööda linna ja lihtsalt pidutsime igal pool ja kõigiga! Koju jõudsime taas kord liiga hilja. Pühapäeval võtsime rahulikult, jalutasime Lauraga linnas, nautsime mõnusat lõunat päikese käes ja oligi aeg tagasi Frankfurti suunduda. See nädalavahetus möödus lihtsalt sellise tempoga, et täiesti uskumatu ja lugedes nüüd mu blogi on tunne, et justkui midagi ei toimunudki. Oeh, selle kirjeldamine ei tulnud mul tõesti hästi välja, aga ma usun, et see on üks nendest kohtadest, kuhu peab ise kohale minema, et saada teada, millest ma räägin. Ja nüüd suur aitäh Markole hostimise eest ja üldse ägeda peo eest :) Ja Rainile!

Ja nüüd ma olen täiesti kutu ja tahaks natuke rahulikumalt võtta,aga pole plaanis. Nimelt sõidan ma reedel Viini Dashiga. Lähme oleme turistid ja lisaks viib ta mu Viini filharmoonikuid kuulama! Oh, Viin, siit ma tulen!
Ja järgmine nädalavahetus on suur Laura ärasaatmispidu! Selleni on küll veel kuu jäänud, aga see viimane nädalavahetus, kui ta Frankfurdis on ja meil on võimalus selline suur üritus teha! Ja sellest järgneval nädalalõpul mõtlen minna Kairele külla või kui mitte, siis plaan veel minna Dashiga Hamburgi. Ja eile teatas Sabina, et ilmselt 9-10 juuni paiku sõidame 4 päevaks Berliini! oeh, vot nii palju siis!

Aga teile teadmiseks - ma siiski natuke veel töötan ka nädala sees :) Näiteks on Marvin hetkel väga armunud ja küsib mu käest iga päev nõu, et kuidas ta peaks oma klassiõega käituma ja mida ütlema, hihi.