Hei, ma elasin au pairina 21. augustist 2010 - 24.oktoobrini šveitsis Oberrohrdorfi külas. 24. oktoobrist alates aga elan Langenis, Saksamaal peres, kus tegelen 8 aastase Marviniga.


Tuesday, May 3, 2011

Amsterdam ja Timm ja Risto ja puuhkuuus







Sõbrad, mu puhkus on selleks korraks taas läbi ja aeg alustada tööelu. Nüüd on 7 nädalat tööd ja siis algab Marvinil koolivaheaeg, mis tähendab 3 nädalat päevahoidu(jeps, 4 korda nädalas tööd ja iga päev 1 tund :)) Ja siis veel nädalake tööd ja siis inimesed, lendan mina 22. juuli Eestisse! Peale 8 kuud! Oh, aga siiski vaid 2 nädalaks ja siis uuesti tagasi siia. Ma veel ei oska teile öelda,millal lõplikult siit ära tulen, aga see polegi üldse oluline!

Hakkame aga nüüd otsast peale ja räägin teile ära oma lood Timmi ja Ristoga ja äkki isegi midagi natuke Amsterdamist!
Igatahes - mu puhkus oli SUPER! Esimene nädal tsillisin kodus, üritasin järgmise aasta plaane paika panna - loomulikult ei tulnud sellest midagi välja ja kokkasin omale eesti sööke. Kolmapäeval läksin poistega kohtuma. Otsustasime veeta õhtu iiri pubis Barcelona vs Real Madrid mängu vaadates. Mäng polnud suurem asi, aga fun oli ikkagi! Lisaks streigivad meil siin rongid ja siis meil Timmiga oli suurem probleem, et koju jõuda, aga peale 2 olime õnnelikult voodis. Neljapäeva hommikul kohtusime linnas, tegin poistele linnatuuri nii hästi, kui oskasin. Noh, enamvähem jalutasime raekoja platsilt shoppingu tänavale vahepeatusega jäätisekohvikus. Kohtusime Lauraga, istusime ja jutustasime pargis ja sõime lõunat tai restoranis. Seejärel jätsin poisid linna shoppama ja ise tulin Langenisse - mul oli nimelt lõpuks ometi neuroloogiga kohtumine, kes ütles mulle peale kõiki neid teste, et kõik on hästi ja see, mis minuga juhtus veebruaris, oli ilmselt lihtsalt paljude väikeste halbade asjade kokku langemine. Õhtul tuli venna koju ja mängisime kolmekesi Marviniga lauamänge ja jutustasime Sabinaga. Reedel ärkasime üles nii vara, et ma isegi ei taha mõelda kui vara ja alustasime teekonda Europa parki. Päev oli MEGA! Inimesi oli rõvedalt palju, aga ilm oli kuum, iga veeatraktsioon oli asja ette ja üldse pole tõsi, et kolmekesi ei saa lõbustuspargis käia - väga hästi sai! Õhtul vaarusime taaskord vägaväga hilja koju. Sabina ja Marvin olid nädalavahetuseks Münchenisse läinud, seega meil vaba maja, hõissaa. Laupäeval oli poistel jalkamäng!!! Ja see on siin nii suur üritus, et KÕIK pubid olid pannud tänavale välja suured ekraanid ja tänaval elasid kõik inimesed kaasa. Nimelt oli nõudmine piletitele nii suur, et mina jäin oma piletist ilma, aga polnud hullu. Kohtusin linnas Amyga ja otsustasime mõnusa salati kõrvale jalka mängu vaadata. Lisaks oli meil kuumarekord - varjus näitas termomeeter 34C! Poisid said megaelamuse mängul. Nad läksid väljakule arvamusega, et looomulikult elavad nad kaasa Bayern Münchenile, aga nähes seal kohalikke fänne ja väljaku meeleolu, otsustasid nad kiirelt ümber. Jõudes sealt tagasi, olid nad täiesti kutud. Ma võin ainult ette kujutada, milline emotsioon oli istuda 35 kraadi käes, kus pole tuult, väljakul, kus on üle 50 000 inimese! Noh, otsustasime minna siis mingile vabaõhupeole, kuhu Amy sõbrad olid meid kutsunud. Veetsime tunni või paar seal, aga olime kõik liiiga väsinud, et teha pikka pidu. Eelistasime minna jäätisekohvikusse ja nautida niisama head ilma ja jutustada eesti keeles(oh, milline rõõm!)
Pühapäeval otsustasime teha koduse lihavõtte päeva. Risto tuli hommikul meie juurde, kimasin talle rattaga vastu ja tulime koju, kus venna alles ärkas. Timm teatas, et ma hakkan minema meie suguvõsa naiste moodi -kui tema ärkas, olin mina juba jooksmas käinud ja pesu ära pesnud. Alustasime hommikut munade värvimisega, jätkasime kaardimängu, filmide vaatamisega ja siis mingi hetk kokkasime pikka poissi tomati-rucola salatiga. Nämm! Õhtu lõpetasime munade koksimisega! Ma tahaks öelda, et ma võitsin, aga kahjuks ma vist pole kordagi oma 20 aasta jooksul võitnud muna koksimist. Kui kellelgi on mulle nippe järgmiseks aastaks, oleks need väga teretulnud!
Esmaspäeval pidime veel teha viimase istumise jäätisekohvikus ja siis oligi aeg poisid ära saata. Aitäh, kullakesed, mul oli niiiii tore teiega! Kuna esmaspäev on kesk-euroopas veel vaba päev, siis oli mul terve päev veel ees. Läksin Dashi juurde ja otusstasime veeta päeva jõe ääres magades, raamatuid lugedes ja jutustades. Istusimegi siis kuuma ilmaga jõe ääres ja sõime mustikaid. Õhtul ühines meiega Amy, läksime õhtust sööma ja siis kinno. Peale seda otustasime, et miks lõpetada ilus õhtu ja läksime pidzaamapeole kolmekesi Amy juurde. Tal oli ka vaba maja, enamik peresid olid lihavõtete ajal kuskil reisil ära. Teisipäeval viskas Dash mu koju ja siis alustasin tööga. Kolmapäeva õhtul tegime Dashiga õhtusöögi tema juures ja vaatasime filme. Ja neljapäevaaaal sõitsin mina Amsterdami! Oojaaa! Kohtusin öösel hilja rongijaamas Laura, Marko ja Rainiga. Läksime nende juurde ja tegime rahuliku koduse õhtu. Valmistusime nädalavahetuseks ja Markol oli veel reedel koolgi. Reeedel ärkasime varakult, et minna linna peale. Linn oli inimesi täis ja väga Amsterdamlik! Oh,ma nii kujutaks ette end seal rattaga ringi kimamas. Me keegi ei osanud väga turistid olla, jalutasime siis niisama, leidsime mingi ägeda raamatulaada, kus veetsime veidi aega ja mingi hetk vaarusime tagasi Marko juurde. Ja alustasime peoga!!! Kohtusime nii paljude toredate uute ja vanade tuttavatega! Jõudsime koju hommikul peale 7 ja kell 10, kui ma silmad lahti tegin, oli tuba juba inimesi täis, kes olid valmis uuesti linna peale pidutsema minema. Ja kuna see oligi Queens day ehk aasta suurim pidupäev, siis polnud aega kaotada. Linn oli rahvast täis, kõik olid oranzi riietatud ja nautisid täiega kuuma päikest ja mõnusat seltskonda. Nii meiegi! Päev läks mööda lennates. Jalutasime ringi mööda linna ja lihtsalt pidutsime igal pool ja kõigiga! Koju jõudsime taas kord liiga hilja. Pühapäeval võtsime rahulikult, jalutasime Lauraga linnas, nautsime mõnusat lõunat päikese käes ja oligi aeg tagasi Frankfurti suunduda. See nädalavahetus möödus lihtsalt sellise tempoga, et täiesti uskumatu ja lugedes nüüd mu blogi on tunne, et justkui midagi ei toimunudki. Oeh, selle kirjeldamine ei tulnud mul tõesti hästi välja, aga ma usun, et see on üks nendest kohtadest, kuhu peab ise kohale minema, et saada teada, millest ma räägin. Ja nüüd suur aitäh Markole hostimise eest ja üldse ägeda peo eest :) Ja Rainile!

Ja nüüd ma olen täiesti kutu ja tahaks natuke rahulikumalt võtta,aga pole plaanis. Nimelt sõidan ma reedel Viini Dashiga. Lähme oleme turistid ja lisaks viib ta mu Viini filharmoonikuid kuulama! Oh, Viin, siit ma tulen!
Ja järgmine nädalavahetus on suur Laura ärasaatmispidu! Selleni on küll veel kuu jäänud, aga see viimane nädalavahetus, kui ta Frankfurdis on ja meil on võimalus selline suur üritus teha! Ja sellest järgneval nädalalõpul mõtlen minna Kairele külla või kui mitte, siis plaan veel minna Dashiga Hamburgi. Ja eile teatas Sabina, et ilmselt 9-10 juuni paiku sõidame 4 päevaks Berliini! oeh, vot nii palju siis!

Aga teile teadmiseks - ma siiski natuke veel töötan ka nädala sees :) Näiteks on Marvin hetkel väga armunud ja küsib mu käest iga päev nõu, et kuidas ta peaks oma klassiõega käituma ja mida ütlema, hihi.

3 comments: