feels like home

Hommikune vestlus Bridgeti ja Jesse-Jamesi vahel:

B: Morning, sweetie! How are you?
J-J: I am good, thanks, but where's Triinu? I want her to dress me.
B: Triinu is off today, I'm sorry.
J-J: Oh meeeen, not again! :(

Näete, selliste hetkede nimel ma tahangi olla lapsehoidja :)

Veel updeite - tegin veidi muudatusi blogis, et olla kaasaegsem ja et kõik oleks mugavam. Sattusin peale oma blogi lugemiste statistikale - avastasin, et keskmiselt natuke üle 30 korra päevas jälgitakse mu blogi. Vau! See on väga palju, aitäh, mul on hea meel, et tahate mu tegemistega kursis olla! Ja siis tekkisid kohe süümekad, et ei ole ammu kirjutanud ja otsustasin vea parandada...

Et siis, mul kahjuks pole väga jalustrabavaid uudiseid. Oli hea ja lihtne töönädal, vaid 3 päeva! Oh jess, ma jumaldan seda töögraafikut siin. Plus meil siin iga päev imelised ilmad - päike paistab, õhk 22-25C ja bassein sillerdab tagaaias, kõik on lust ja lillepidu!

Andret polnud see nädal, ta oli mootorratta tripil sõpradega Austrias, mingi ülipop üritus, kus 8000 inimest osa võtavad, vau. Seega olime vaid Bridgeti ja lastega omapead. Esmaspäeval istusime B-ga ja pidasime 2 tunnise koosoleku, kus enamvähem rääkisime läbi kõik teemad, mis vajasid veel rääkimist, sest ülehomme sõidab B minema 16 päevaks ja siis pean olema omapead lastega. Nädala algul see veel hirmutas mind, aga nüüd tunnen end juba palju enesekindlamalt. B rääkis mulle, kuidas lastega käituda, kui nad pahas tujus on, mis neil tuju heaks teeb, millal järele anda ja millal mitte jne. Väga kasulik vestlus oli! Plus tuli välja, et Angelina sagedased pahatujud olid kooliga seotud ja nüüd, kui need lahenesid, on ta kohe palju leebem ja nunnum. Kolmapäev oli mul vaba päev - magasin lõunani, ärkasin sõin lunchi nendega, õppisin keelt 2,5h ja käisin jooksmas. Siis jäin liiga kauaks Skype ja pidin ilma õhtusöögita kooli jooksma. Kool oli äge nagu ikka - õppisime grammatikat ja saime rääkida ka, jee. Nüüd meil juba rühm nii ühtne, et enne tunde alati jutustame omavahel. Mis on õpetaja sõnul harukordne, et A2 taseme rühm suhtleb omavahel saksa keeles. Meil mureks see, et õpetaja ja enamik meie rühma inimesi inglise keelt ei oska, seega meil väga valikut polegi! Neljapäeva oli mul tööpäev - imeline tööpäev! Hommikul kärutasin J-J mänguväljakule ja tema hakkas liumäest alla laskma. Muide, ta on see laps, kes avastab enda jaoks midagi ja siis võib unustada end seda tegema tükiks-tükiks ajaks. Lapsehoidja õnn ja rõõm! Igatahes, sel ajal oli mänguväljakul veel üks tüdruk kahe pisikese poisiga, aga nad hakkasid just minema kahjuks. Tuli välja, et see tüdruk on ka Au-Pair Oberrohrdorfis. Ja Billi veel ütles, et peale meie polegi inimesi :) Tundus hästi tore tüdruk ja nägi isegi europiidne välja, vau, esimene tuttav mul samast rassist! Igatahes, ta pidi koju minema ja otsustasime, et järgmine nädal äkki mänguväljakul kohtume. Ja siis tulid mänguväljakule vanaema-vanaisa oma lapselapsega. ÜLIaktiivsed vanavanemad - jooksid ja kiikusid ja lasid liugu nagu ei midagi :D Tegelesid nii aktviiselt, et isegi J-J'l oli kogu aeg tegevust. Vanaema tuli minuga jutustama - ta oli sakslane, jumal tänatud. Ma isegi sain ta keelest aru ja arutasime tükk aega igast asjade üle, näiteks oli ta gümn lõpu puhul saanud oma tädilt kingiks raamatu Eesti kohta, haha :D Igatahes, siis tulime J-J'ga koju ja tegime lõunat selleks ajaks, kui A koolist tuli. Sõime kolmekesi, siis aitasid nad koristada. Ja siis läks A kodutöid tegema ja meie J-J'ga mängisime tickle monsterit(mäng, kus mina lapsi kõdistan ja nemad teevad näo, et tahavad eest ära joosta, aga tegelt jooksevad mulle sülle, et ma neid kõdistaks). Ja siis vaatasime kolmekesi ülinunnut jääkarude filmi saksa keeles. Peale seda läksime õue, kus algul lapsed sõitsid rattaga ja siis pärast J-J läks naabrite aeda liivakasti ja A tõestas mulle, et oskab punupatse teha tehes mulle 7 patsi pähe :D Peale seda hakkasin mina õhtusööki tegema ja A joonistas oma toas. Bridget ja tema sõbranna jõudsid 7 paiku koju, siis sõime kõik koos ja siis algas mul nv-hurraa! Lapsed olid nii õnnetud, tahtsid minuga veel mängida. Eriti J-J, ta ei saa üldse aru, et miks ma aeg-ajalt off olen ja 24/7 temaga ei mängi. Eile olin kodus ja õppisin keelt, skaipisin perega ja eee...magasin ilmselt. Õhtul oli kool, viimane tund selle grupiga. Järgmine nädal hakkab uus ja kõrgem tase, jeps, juba arenen :) Kolmandik gruppi jääb samaks ja see tähendab...trummipõrin...kaks kolmandikku ehk umbes 8 uut inimest!!! JEEEEE! Ootan väga kolmapäeva :)

Täna käisin B-ga shoppamas enne ta äraminekut veel viimast korda. Siis koristasin, õppisin keelt, päevitasin, käisin kuni põlvedeni basseinis(18C) ja mängisin 6 lapsega ukakat, lihtsalt niisama oma off-ajast :D Nüüd pidin kokku saama Dianaga Badenis ja siis vist edasi minema Zürichisse, aga tal tuli ootamatult sõbranna Kolumbiast ja ta pidi hoopis temaga õhtu veetma. Nii ma siis olengi kodus. Pole hullu, B tegi india sööki ja Andre tuli veiniga koju. Plus tänane ilm on jälle postkaardivaade õhtusöögilauas :) Pole paha!

PS,mu suurimad tänusõnad Anneliisile, kellelt sain itaaliakeelse postkaardi(jeps, tõlkisin ära selle sõna-sõnalt :)) ja jubemõnusa pika kirja! Aitäh teile kõigile Eestis, kes te ikka aeg-ajalt minu peale ka mõtlete ja aega pühendate!

PS2, lõpuks on olemas ka Amsterdami pilet :) 15 okt kell 17.25 lendan ma juba Amsterdami poole, et võtta Marko ja Co'ga hoogsalt vastu oma 20. eluaasta ja tantsida issile ergutustantsu maratoni stardis. Hurraa, ootan VÄGA!

PS3, see pilt on Badenist, see imeline linn, kus ma elan :) Jeps, ongi niiiiiiiiiiiiiii ilus linn!