ilusaim nädal

Hei sõbrad, nüüd polegi muud öelda kui jee, mul oli just parim sveitsi nädal! Kui olla täpsem, oli mul eile parim päev :) Aga selleni jõuame siis hiljem...
See nädal sõitis Bridget siis minema teisip varahommikul ja seega olen peaaegu terve nädala juba lastega üksi tsillind. Ja täiiiiesti lõpp, see on nagu teine maailm :) Lapsed on niiiii palju lihtsamini kantseldatavad. J-J on mu nüüd nii omaks võtnud, et hommikul tuleb jookseb unisena mu kaissu, varem ta ignoreeris mind hommikuti. Ja nii ma võtsingi sellest nädalast kõike, mis võtta andis. Kolmapäeval oli A'l spordipäev koolis, käisime seda vaatamas J-J'ga, ülikhuul oli! Ja pärast jäime mänguparki, kui ma avastasin järsku, et kell on pool 5 ja vaja koju kärutada, et õhtusöök oleks õigeks ajaks laual. Eile tegime J-J'ga pudingut, loomulikult oli shokolaadipulbrit ka mu peas, rääkimata kogu köögist :D Aga laps oli õnnelik, jeee!
Nüüd on imeline laupäeva hommik, meil taaskord selge taevas ja päike, aga ilmad külmemaks läinud - 17-18C. Mul on nüüd üks nädal hullumaja veel ja siis tuleb issi külla, jee. Ja siis veel 2 tööpäeva ja siis on 10 päevane puhkus. Hurraa! Ja mul on juba plaane selleks ajaks - jeps, kaheks päevaks prantsusekeelsesse sveitsi ossa sealsete lapsehoidjatega. Üks päev Andreaga Zürichisse - ta teeb mulle linnatuuri, kuigi ta ütles, et ta pole üldse orienteerujat tüüpi, hehe, eks näeme, mis saama hakkab. Ahjaa, üks päev kohalikku raamatukokku lastele saksakeelseid raamatuid lugema - Andrea käib iga nädal ja ma lähen ka oma puhkuse ajal kaasa, kui khuul! Üks päev lähen Saksamaale shoppama Dianaga, jeps :) Oeh, ja veel 2 nädalat aega plaane teha :) Ahjaa, ja siis tuleb pere tagasi, mul siis 3 päevane töönädal ja siis Amsterdami, oh, mul on ikka niiiiiiiii lahe elu :)
Aga olgu, ma räägin nüüd siis oma lahedaimast päevast siin - päev oli tavaline tööpäev, aga lõuna ajal sain Andrealt smsi, et nad õhtul välja ja kas ma tahan nendega ühineda. Muidugi tahtsin! Kodus läks kohe tuju nii heaks, et panime mussi mängima ja hakkasime J-J'ga tantsima :D Seega, õhtupoolik läks väga kiiresti ja siis pidin kooli jooksma. Eile oli see kauaoodatud uus rühm - no tasus ootamist! Jeee, meie vanast rühmast olid alles ainult parim osa rühmast ja siis olid uued - 3 noort tüdrukut! JESSSSSSS! Üks neist on Au Pair - how great is that? OMG, ma olin nii häppi, et ei suutnud üldse õppida. Ja siis on üks noor, kes töötab siin õena ja siis üks noor vahetab rühma - ma pidin temaga paaristööd tegema ja ta ei osanud sõnagi saksa keelt ega inglise keelt :D Keegi ei saand aru, et mis keelt ta üldse oskab. Aga vhmlt on mul nüüd rühmas Eva ja Ola ja Diana ja Thomas ja siis see poiss, kes on überjutukas vanast rühmast ja kelle nimi mul meelde ei jää, sest see on maailma kõige pikem ja keerulisem. Igatahes, järgmine nädal lähme välja Olaga(see Au Pair), sest ta ka siin vaid 2 nädalat olnud ja ei tunne kedagi. Igatahes, siis olin ma megaheas tujus, et kõik on hästi. Ja mul oli vaid baari nimi ja aadress, mille pidin leidma, sest Andrea oli seal sõpradega. Ma google mappisin seda ja leidsin enamvähem üles. Hakkkasin siis peale kooli 10 paiku kõndima sinna. Olin juba päris kaua jalutand, kui sain aru, et see ei saa olla õige koht, sest ma peaks juba äärelinnas olema. Ja siis kõndisid mulle kõrvale üks tüdruk ja poiss, u minuvanused või veits vanemad. Ja küsisin neilt, et kus see baar on - nad hakkasid naerma ja ütlesid, et ma olen 180 kraadi vales suunas kõndinud, no tore. Ma orienteerusin oma Migros kooli järgi, aga tuli välja, et linnas on kaks Migros kooli. Ja siis nad olid niiiii toredad, et ütlesid, et saadavad mu sinna ära :):) Ma olin ülitänulik, Eestis ei teeks peaaegu keegi kunagi midagi sellist. Ja siis nad kasutasid ära olukorda ja uurisid täiega, et kust ma tulen ja milline Eesti on ja mida inimesed seal teevad ja miks ma tulin jne. Ülilahedad tüübid. Ja seega jõudsin ma Nouba baari kohale, ülihea tujuga, et nii toredate inimestega kokku olin jälle sattunud. Tuli välja, et nad elavad minust järgmises külas ja kuna siin sõidab aint 2 bussi tunnis, siis ilmselt satume veel kokku, jeei! Ja siis Nouba baar - see oli eriti mõnus indiapärane baar, kus olid madalad lauad ja veits toole ja hästi palju patju, kus inimesed said istuda. Ma ei leidnud algul Andreat üles ja smsida ka ei saanud, sest seal polnud levi. Ja siis järsku keegi huilgas üle baari mind - jee, Andrea oli mind näinud. Nad olid kõige suurem ring, appi, seal oli tõesti inimesi kogu maailmast. Seal oli Andrea keeltekooli seltskond ja siis tema eelmine keeltekooli seltskond ja siis kõigil olid veel mingid sõbrad. Ma arvan, et meid oli 20-30. Ja inimesi oli igalt poolt - Venezuela, Eesti, Bulgaaria, Austraalia, Tsiili, Inglismaa, Liibanon, Jaapan, Hiina, Vietnam, Tsehhi, Horvaatia, Rootsi, oeh, ma ei tea, kelle ma veel ära unustasin. Igatahes, mul kahjuks veel ei ole eilsest õhtust pilte, sest mina oma suure ärevusega unustasin fotoka koju, aga Andrea tegi ja loodan, et saadab need mulle täna :) Praegune pilt on 2 nädala taguselt Labor party'lt. Vasakul on Michael, Andrea abikaasa ja siis on Jenny, ameeriklanna, kes peo korraldas ja kes on minu hostpere parimad sõbrad koos tema abikaasa MIke'ga, kes istub minu kõrval. Ülejääv pere on kohalikud sveitslased, hästi toredad :) Okei, tagasi eilse õhtu juurde - istusin siis Nouba baaris 2-3 tundi, aga pidin viimasele bussile jõudma, sest taksod on siin ikka überkallid - 10 minti taksoga minu koju Badenist maksab üle 1000 eeki. Ja siis üks austraalia tüüp pidi ka ära minema ja saime temaga koos kõndida bussijaama, ta muide läheb nüüd 7 kuuks Moskvasse tööle mingi projekti raames, täiega uuris minult, et miuke seal on - sest ma ju nii olen käinud Moskvas. Igatahes, kuna seal baaris võtsid hüvastijätud nii kaua aega, siis ma peaaegu pidin jooksma bussile. Mõtlesin, et viimane rahulik buss - eksisin. Buss oli täiesti täis, peaaegu nagu Eestis. No olgu, muidugi keegi ei trüginud ega haisenud, aga istekohad olid peaaegu kõik täis. Ja ma ütleks, et ma olin keskmine vanus seal. Bussis oli siuke pidu - ainult noored ja kõik suhtlesid omavahel. Täiega kihvt! Ma olin superväsinud, sest mul oli selja taga töönädal, kus töötasin peaaegu 70 tundi ja kool ja siis veel pidu. Väga võitlesin endaga, et mitte magada, sest ma oleks ärganud muidu sealsamas bussis hommikul alles. Panin siis käima muusika, mis mind üleval hoiaks ja jess, jõudsin oma peatusesse. Oeh, siis oli vaja koju jõuda - need mäed siin on ikka ületamatud. Ma olin kolmandiku ära matkanud ja mõtsin, et panen telgi püsti ja jään sinna magama, uskumatu trenn. Lõpuks jõudsin õnnelikult üles ja jälle oli imeline tähistaevas ja nii ma vaarusin väga aeglaselt ja õnnelikult kodu poole. Ja jäin magama samal hetkel, kui pea patja puudutas :)
Nüüd on mul laupäev ja polegi vist väga plaane selleks nv-ks, ma tahan magada ja puhata. Täna on koristus- ja pesupesemispäev ka mul. Ahjaa, ja postkontorisse ja poodi lähen jalutan ka, kuigi ma kahtlen, kas postkontor lahti on, aga eks ma saan siis teada :)
Hoian teid ikka oma uudistega kursis ja loodan, et Eesti on ikka hea ja tore,
Teie T.