lapselausuja Triinu

Ja algas kolmas nädal siin - äge! Niiviisi, ma nüüd tahan teile igast jutte kirjutada, aga ei tea, kust peale hakata. Mul oli ÜBERlahe nädal! Tööpäevad läksid mööda nii kiiresti, et ei märganudki. Kuigi noh - neljapäeval oli tööpäeva jooksul küll tunne, et see ei saagi kunagi läbi. Ilmselt selleks, et teadsin, et õhtul on pidu ja me ei läinud kordagi kodust välja - see tegi olukorra igavamaks. Igatahes, alustan siis neljapäeva õhtust - pidin kohtuma enne Eniga ja jooma ühe kakao, tal peres mingid meeletud jamad ja siis ta oli täiega endast väljas ja ei tahtnud üldse tulla, aga ma ikka tegin selgeks, et see on hea mõte. Igatahes, olin rongis, kui helistas Eni, et ta ikka ei tule, sest hostema ütles, et see pole hea mõte ja ta väsind, Eni võiks lapsed voodisse panna jne. No tore! Nii ma siis olingi tunni varem Frankfurdis ja mõtlesin, et jalutan rongijaamast bowlingu kohta ja saan seal varem tsillida. Jalutuskäik, mis pidi kestma max 10 minti, oli veninud juba 40 minutiseks üks hetk. Sain aru, et on jama ja küsisin kohalikelt, et mis värk on ja keegi polnud üldse sellest tänavast kuulnudki, kus bowling pidi toimuma. Ka kaart bussipeatuses ei omanud sellist tänavat. (Isssssand, mu eestikeelsed laused on kohutavad) Õnneks helises siis mu telefon ja Elisa teatas, et on peaaegu kohal ja kaugel ma olen. Mina olin täiesti eksinud, aga õnneks Elisa navi abiga suutsime mu asukoha tuvastada ja ta korjas mu peale. Jõudsime lõpuks bowlingusse poole tunnise hilinemisega. Õnneks oodati meid õues ja kõik läks sealt edasi aint hästi. Meid oli 9 ja võtsime 2 rada. Mina jagasin rada Hannaga Kanadast, Leonaga Rootsist ja Marioniga Prantsusmaalt. Ma võitsin meie rajal. Hurraa! Teisel rajal olid Elisa, Amy Kanadast ja Dashiell, Cameron ja Kristen USAst. Peale mängu läksime pubisse edasi jutustama ja tsillima. Sain teada, et Leona elab minust 10 minuti kaugusel näiteks - äge! Ja üldse oli nii fun koos - usa tüübid on täiega kihvtid. Ja meil suured kohtumised iga teine neljapäev. Sagedamini lihtsalt väiksemad istumised vms. Ja järgmine suur kohtumine on ühine Harry Potteri vaatamine! JEEEEEEEEEEEEEE! Nii lahe! Igatahes - õhtu oli super. Ja pikk - jõudsin koju alles enne 2. Ja seda ka selleks, et teadsin, et järgmine päev on nädala pikim tööpäev. Õnneks oli lihtne päev, polnudki väga vaja võimelda - 2h puslet jne. Reede õhtu veetsin skaipides - tervitused Kaisale! Ja eile otsustasime Eni ja Elisaga teha kiire shopingu. Kohtusime kell 12 Frankfurdis. Läbisime ühe kaubamaja ja avastasime, et kõigil on kõhud tühjad. Mõtlesime leida Subway või mõne muu kiire koha ja midagi kiiresti süüa, et jätkata shoppingut. Hoopis jäi meie teele üks itaalia restoran, mis nägi jube ilus välja ja toidud olid odavamad kui mäkis. Istusime hoopis sinna maha ja tellisime omale pastad ja rukolasalatid. Nämmnämm! Ja saime nii mõnusa jutu peale, et järsku avastasime, et oleme juba 2h kohvikus veetnud. Kiirelt arve ja uuesti teele! Ja nii veetsime veel 3-4h shopates, kuni avastasime, et väljas on pimedaks läinud ja poode hakatakse sulgema. Tegime veel ühe kiire istumise kohviga ja läksime laiali. Õhtul olin täitsa kutu ja hakkasin blogi kirjutama, aga ei jõudnudki sellega kuskile.
Täna ärkasin peale 12 pannkoogi lõhna peale - nämmm, Sabina tegi ise suuri pannkooke - jah, see on hea üllatus, sest Sveitsis sõin neid valmis pulbrist ja need olid paksud ja halvad. Sõime kõhu täis pannkooke - jutustasime Sabinaga, megamega hästi saime läbi täna! Ja siis mõtlesime, et ei tee midagi, tsillime niisama kodus ja siis helistas Sally, Sabina parim sõbrants, ja küsis, kas me tahame teha väikse kino ja kohviku. Muidugi tahtsime! Niisiis, 10 minti aega riietuda ja hopp, autosse! Saavutasime kiirteel minu uue rekordi - 204 km/h. BMW pidi aga hoopis rohkem välja võtma - we'll see :) Kino oli üliüliülinunnu! Ma sain aru umbes poolest jutust või veits vähemast, aga kogu pointist, noh, lastefilm ju siiski :) Ja just siuke minulik - loomad ja vesi ja loodus ja öko teema, oh, mull meeldis meist viiest kõige rohkem. Ja siis läksime Pizzahuti sööma, kus ma sain oma Saksamaa esimese Caesari salati, hurraaaaa! Nii nämm oli. Magustoiduks sõid kõik donutseid, aga mina turistina otsustasin siiski kohaliku apfelstrudeli kasuks, see on ikka maailma parim magustoit siin. Ja siis kimasime koju, kus autos Sabina mind üllatas IMELISE uudisega - nimelt tuleb Broadway detsembriks Frankfurti, mängivad Cats'i. Sabina tahaks minna vaatama ja küsis, kas ma tahan ühineda, et teeks kahekesi tüdrukute õhtu! mis küsimus! Muidugi ma tahan! Ma olen nüüd niiii excited, Sabina uurib homme pileteid ja siis saan teada :) Jeeeeeeeee!
Vot siuke nädal. Homsest hakkan taas tööle, aga mul pole midagi selle vastu. Marvin on tore ja kõik on tsill. Teisipäeval teeme au pairide hommikusöögi Frankfurdis, sest meil kõigil 12-13ni vaba(mul 15ni, hehe). Oh, jess, elu läheb käima! Ja üldse pean ma veel 7 nädalat töötama ja siis tulen Eestisse :)
Ahjaa - pildid on eilsest shoppamisest ja neljapäevasest bowlingust.